Liikme massi suurenemine,

Füüsikas nimetatakse sellist tegevust eksperimendiks. Millestki aga tuleb ometi alustada ning seda tuleb teha suuresti ilma probleemi tausta tundmata. Füüsika tegeleb kõige suuremate ja ka kõige väiksemate loodusobjektidega. Pahatihti taandatakse füüsika tundmine valemite päheõppimisele ja nende rakendamise oskusele. Miks-küsimuste ahelad lõpevad füüsikas reeglina printsiipidega, sest printsiipe me ei oska enam seletada. Nii saame looduse ühe lihtsaima mudelina füüsikalise suuruse nimega pikkus, aga põhimõtteliselt samamoodi ka teised füüsikalised suurused.

Mõõtmete skaalal on igal ülemisel real paiknevad objektid vastava alumise rea objektidest ligikaudu kümme korda pikemad-laiemad. Kui tegemist on mitte enam järgmise, vaid juba ülejärgmise reaga, siis on mõõtmete erinevus juba sajakordne.

Nii on näiteks laps ligikaudu 10 korda pikem meriseast, merisiga Liikme massi suurenemine omakorda korda pikem algloomast ca 1 mm pikkusest amööbist või vetikast. Kolmandas veerus on märgitud vaadeldava struktuuritasemega kõige rohkem tegelev loodusteadus: füüsika, geograafia, bioloogia või keemia. Mõistagi on see kõige rohkem üpris tinglik, sest näiteks keemia ning bioloogia piirmiste harude uurimisobjektide mõõde 1 — nm on ligikaudu ühesugune.

Seega on erinevate loodusteaduste tegevusväljad üpris suures kattumises. Näiteks mingi uurimistöö liigitumine kas bioloogiaks või keemiaks sõltub eelkõige sellest, kas kasutatakse bioloogia või keemia teaduskeelt mõistetesüsteemi.

Skeem pakub meile ka hea võimaluse õppida või korrata mõõtühikute eesliidete süsteemi kilo- mega- giga- jne.

Alkaanid – Vikipeedia

Mis on loodusteaduslik meetod? Kui palju me oskame seda igapäevaste küsimuste lahendamise juures rakendada? Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi Liikme massi suurenemine ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi.

Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse andmete kogumise järel püstitatakse hüpotees oletus, kuidas asi võiks ollaseejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment või sihipärane vaatlusviiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta.

Loodusteadus­likust meetodist tuleb lähemalt juttu edaspidi p. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning sobivat terminoloogiat kasutades edasi antud nähtusele iseloomulikke jooni vastab küsimusele kuidas?

Loodusnähtuse seletus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest vastab küsimusele miks? Seletus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Miks-küsimuste ahelad lõpevad füüsikas reeglina printsiipidega, sest printsiipe me ei oska enam seletada. Me nendime, et loodus lihtsalt on selline.

Pädevaks nimetame ennustust, mis täitub ennustatud nähtus toimubki. Loodusteadusliku ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusteaduste ja põhjuslikkuse seostest tuleb lähemalt juttu käesoleva õpiku 4.

Looduse erinevad struktuuritasemed ei ole üksteisest täiesti sõltumatud. Tallinnas asuva Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi nimes ja tegevustes saavad kokku koguni kolm loodusteadust.

Teeme nüüd kiire ülevaate neist loodusteadustest, mida koolis õpitakse omaette ainena. See tähendab Liikme massi suurenemine ja kosmoloogia vaatlemist osana füüsikast, geoloogia pidamist üheks osaks geograafiast ning inimeseõpetuse ja ökoloogia käsitlemist osana bioloogiast.

Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse. Geograafiat huvitavates loodusnähtustes osalevad objektid karakteristliku mõõtmega 1 m inimene kuni km maailmajaod. Bioloogia on loodusteadus, mis käsitleb elusas looduses kehtivaid seaduspärasusi.

Navigeerimismenüü

Bioloogia tegevusvaldkond looduse struktuuritasemete skeemil ulatub bioloogilist infot kandvatest molekulidest DNA kuni looma- ja taimekooslusteni välja. Skeemil on valitud bioloogia uurimisobjekti mõõtmete tinglikuks vahemikuks 1 mm kuni 10 m, ehkki ökosüsteemid võivad osutuda veel palju suuremateks. Keemia on loodusteadus, mis uurib ainete omavahelisi muundumisi ja sidet aine aatomite vahel. Keemia tinglik spetsiifiline tegevusala struktuuritasemete skeemil ulatub aatomi läbimõõdust 0,1 nm kuni suure molekuli mõõtmeni nm.

Pildil on võrrandite süsteem, mille mõnedel lihtsustatud variantidel toimib tänapäeva ilmaennustus ja kliima modelleerimine. Mõistagi oli kõik eelnev käesoleva õpiku kontekstis vaid taust füüsika kui loodus­teaduse määratlemisele.

Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid. Füüsika opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni Universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi Liikme massi suurenemine mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad.

Kõik loodusteadused püüavad tänapäeval üha rohkem muutuda täppisteadusteks, opereerides eelistatult arvuliste andmetega ning kasutades andmete töötlemisel ja oma mudelite kirjeldamisel matemaatikat.

Kõige rohkem on see seni õnnestunud füüsikal. Seepärast pole liialdus öelda, et füüsika uurib looduse põhivorme ainet ja välja täppisteaduslike meetoditega. Loodusteaduste vajadus matemaatika järele on erinev, suurenedes liikumisel geograafia ning bioloogia juurest üle keemia kuni füüsikani. Füüsikat eristab Liikme massi suurenemine loodusteadustest kõigepealt matemaatiliste meetodite kõige ulatuslikum Liikme massi suurenemine.

Füüsika üks eesmärke on luua loodusest kõige üldisemaid mudeleid. Pildil on Maa, Liikme sperma suurus, Merkuuri ja Päikse planetaarmudel, mis annab edasi olulisema informatsiooni nimetatud planeetide liikumise kohta.

Füüsika käsitleb füüsikalisi objekte. Üldiselt on objekt see ese, nähtus või kujutlus, millega meie inimesed kui subjektid — parajasti tegeleme. Füüsikalisteks objektideks on eelkõige esemed füüsikas öeldakse — kehad ja kõige üldisemad looduse nähtused sulamine, aurustumine, laetud kehade tõmbumine või tõukumine jne. Kehade vastastikmõjusid tõmbumist või tõukumist vahendavad väljad on siis mõistagi ka füüsikalisteks objektideks.

Tuntuimateks näideteks väljade kohta on elektriväli ja magnetväli, millega oleme põhikoolis juba natuke tutvunud. Laiemas tähenduses võib füüsikalisteks objektideks nimetada ka loodust uuriva inimese vaatleja välja mõeldud objekte, niivõrd kui need kontrollitavalt suhestuvad looduses reaalselt eksisteerivate objektidega.

Selles mõttes on füüsikalisteks objektideks näiteks füüsikateooriates esinevad hüpoteetilised osakesed, mille olemasolu pole veel täielikku katselist kinnitust leidnud. Füüsikaliste objektide lihtsustatud mudeleid leiab näiteks arvutisimulatsioonides. Selles simulatsioonis jäetakse arvestamata terve hulk viskekeha liikumist mõjutavaid faktoreid.

Füüsika kujundab füüsikaliste objektide kõige üldisemaid mudeleid, mida laialdaselt kasutavad ka teised loodusteadused.

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. Leitud 6 sobivat artiklit. Uute külaliste juurdetulekul jäi ruumis kitsaks. Liiklusvahendite pidev juurdetulek suurendab garaažide vajadust. Taimede, loomade kasv.

Loodus on väga mitmekesine, mistõttu uuritava objekti kõigi omaduste samaaegne arvestamine on üldjuhul võimatu ja sageli ka mitte­vajalik. Füüsikaline mudel rõhutab loodusobjekti neid omadusi, mis on antud kontekstis olulised. Füüsika kui loodusteaduse olemust õigesti mõistes tuleb arvestada, et füüsika kooliülesanne on arutlus ülesande koostaja poolt ette antud mudeli raames ja mudeli täpsustamisel muutub ka ülesande vastus.

Kui me näiteks uurime kahuri laskekaugust, siis on kasutatava mudeli kõige tähtsamaks tingimuseks kiirus, millega mürsk kahuritorust välja lendab.

Kindlasti tuleb kõigis vähegi töötavates kahurilasu füüsikalistes mudelites arvestada ka mürsule lennu ajal mõjuvat raskusjõudu. Mürsule õhu poolt mõjuv takistusjõud aga jäetakse kooliülesandes tavaliselt arvestamata. Niisiis pole füüsikaline mudel enamasti mitte tegelikkuse vähendatud koopia, nagu seda näiteks on laeva- lennuki- või automudel.

Tegelikkust vähendavatest ja suurendavatest füüsikalistest mudelitest tuleb juttu allpool p.

Teadusbuss on Eesti Füüsika Seltsi üks ettevõtmisi, mille eesmärk on sütitada kooliõpilastes huvi loodusteaduste vastu. Teadusteatri tegijad peavad suutma füüsika keelt tavakeelde tõlkida. Katsed ja praktilised tööd, just sealtkaudu võiks alustada oma teed looduse seaduste mõistmiseks.

Nagu juba öeldud p. Väga oluline on mõista, et me õpime füüsikaliste suuruste definitsioone lähtuvalt soovist väljendada oma mõtteid lühidalt. Kui me ei kasutaks füüsikalisi suurusi, siis peaksime uuritavat olukorda väga paljusõnaliselt kirjeldama. Sisuliselt tähendaks see füüsikaliste suuruste määratluste paljukordset väsitavat ümberjutustamist.

Näiteks kui me oleme põhikoolis hästi ära õppinud rõhu mõiste, Liikme massi suurenemine on meie jaoks kohe arusaadav lause Vedeliku rõhk anuma põhjale on paskalit.

Tänaseks on õppekava muutunud ja FLA osa selles vähenes oluliselt. Uuele õppekavale vastav õpik on siit keskkonnast leitav. Käesolev õpik on jätkuvalt sobiv neile, kes otsivad põhjalikumat käsitlust.

Rõhu mõiste kasutamist vältides peaksime sedasama mõtet väljendama lausega Anuma põhja pindala igale ruutmeetrile mõjub põhja pinnaga ristuvas suunas jõud njuutonit.

See lause on eelmisest palju pikem ning füüsikalisi suurusi ja ühikuid mitte tundva inimese jaoks üldse mitte selgem, sest oluliselt on suurenenud tundmatute sõnade arv pindala, ruutmeeter, jõud, njuuton. Füüsikalised suurused ja mõõtühikud moodustavad süsteemi, milles mõned suurused ja ühikud on valitud vastavalt põhisuurusteks ja põhiühikuteks.

Olles aru saanud füüsikaliste põhisuuruste olemusest, võime nendest lähtudes rangelt tuletada kõik teised suurused. Sümbolpimedus või lihtsalt hea nali? Füüsikaliste suuruste omavahelise seose kohta kehtivaid lauseid, mis on kirja pandud tähiste abil, tunneme füüsika valemitena. Valemite Liikme massi suurenemine võimaldab meil Liikme massi suurenemine mõtteid veelgi lühemalt kirja panna. Pahatihti taandatakse füüsika tundmine valemite päheõppimisele ja nende rakendamise oskusele.

See oskus on aga üpris väärtusetu, kui puudub sügavam teadmine füüsikaliste suuruste olemuse ja valemite mõtte kohta. Valemite mõtet mitte mõistev inimene lahendab füüsika ülesannet nagu ristsõnamõistatust. Kas kass, kes kaalub 15kg võib sellise veidra liiklusmärgiga sillast üle minna?

Igaüks, kes on piisavalt palju lahendanud ühe ja sellesama autori ristsõnu, teab hästi, et neis ristsõnades esinevad mõisted korduvad, sest ka autori teadmistel on piir. Kui näiteks ristsõnas esineb küsimus Maakitsus Tais — 3 tähte, siis piisavalt palju ristsõnu lahendanud inimene lihtsalt teab, et sinna tuleb kirjutada tähed KRA.

Ta kirjutab need tähed ja lahendab ristsõna edukalt — absoluutselt teadmata, et Tai on riik Kagu-Aasias, ning teadmata, mis asi on maakitsus. Lahendaja on küll mehaaniliselt ära õppinud seose Maakitsus Tais — Kra, kuid ta pole mõistnud seose mõtet. Tähekombinatsioon Kra on tema jaoks pime sümbol ehk sümbol, mille tähendust ta ei tea.

Olles valemid mehaaniliselt pähe õppinud, võib inimene küll füüsika ülesande formaalselt edukalt lahendada, asendades valemis tähed arvudega ning seejärel korrutades või jagades, kuid sellisest oskusest on reaalelus vähe kasu. Nii ongi gümnaasiumi füüsika ainekavas nüüdseks loobutud valemite peast teadmise nõudest.

TÖÖRIISTAD

Gümnasist peab vaid suutma sobiva valemi teiste hulgast ära tunda. Rõhutagem, et füüsikalised suurused ning nende mõõt-ühikud on samuti looduse mudelid. Kui me näiteks mõõdame koolilaua pikkust, siis ei huvita meid parajasti laua laius või kõrgus, rääkimata lauapinna värvusest või materjalist. Nii saame looduse ühe lihtsaima mudelina füüsikalise suuruse nimega pikkus, aga põhimõtteliselt samamoodi ka teised füüsikalised suurused.

Niisiis erineb füüsika teistest loodusteadustest selle poolest, et ta annab neile füüsikaliste suuruste näol kasutada looduse kõige üldisemad mudelid. Vastupidist me eriti ei tähelda, sest teiste loodusteaduste mudelid ei ole reeglina füüsikale vajalikul määral üldkehtivad. Biofüüsika käsitleb bioloogilisi objekte füüsikaliste meetoditega. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi biofüüsikud uurivad näiteks purpurse mitteväävlibakteri fotosünteesi. Füüsika kolmandat peamist erinevust teistest loodusteadustest oleme juba maininud.

See on hästi näha Liikme massi suurenemine struktuuritasemete skeemilt J. Kui bioloogia võib struktuuritaseme mõõtme vähenemise käigus oma probleemi edasi suunata keemiale ning keemia omakorda füüsikale, siis füüsikal pole probleemi enam kuhugi suunata. Bioloogia ei pea seletama, miks aatomid biomolekulides on seotud just sellel või teisel viisil.

Sideme probleemidega tegeleb keemia. Samas ei pea keemia seletama, miks aatomid omavad just selliseid mõõtmeid või miks Liikme massi suurenemine kõige sisemises elektronkihis ei saa olla üle kahe elektroni. Neile küsimustele vastab füüsika. Analoogiliselt Liikme massi suurenemine geograafia probleemi mõõtme suurenemisel pöörduda abi saamiseks füüsika poole.

Näiteks nendib geograafia fakti, et inimeste poolt kasutatava ajaarvestuse aluseks on Maa ja Kuu perioodiline liikumine, aga millised need liikumised täpselt on ja kuidas nad kajastuvad kalendris, see on juba füüsika teema.

Füüsika seletab Päikesesüsteemi komponentide liikumist ja teket, kuid ei suuda hetkel veel anda kõikehõlmavat vastust küsimusele, miks ikkagi Universum tervikuna kiirenevalt paisub. Pole ka olemas ühtegi teist loodusteadust, millele füüsika selle probleemi edasi suunata saaks. Niisiis tegeleb füüsika looduse äärmiste struktuuritasemetega.

See eristab füüsikat kõige selgemini teistest loodusteadustest. Võtame nüüd kokku füüsika peamised erinevused teis­test loodusteadustest: Füüsikale on omane täppisteaduslike matemaatiliste meetodite kõige ulatuslikum rakendamine; Füüsika tekitab looduse kõige üldisemad mudelid füüsikalised suurused ja nende mõõtühikudkõik teised loodusteadused kasutavad neid; Füüsika tegevusala hõlmab kogu loodusobjektide mõõt­mete skaalat. Füüsika tegeleb kõige suuremate ja ka kõige väiksemate loodusobjektidega.

Millist fotoaparaati valida?

The Anthropocene and the Near Future: Crash Course Big History #9

Füüsika annab siin põhilised valikukriteeriumid. Käesoleva teema lõpetuseks märkigem, et füüsikaline maailmapilt, mida me endil gümnaasiumi füüsikaõppe käigus kujundama Liikme massi suurenemine, on kas ühe inimese või kogu inimühiskonna arengu mingile kindlale perioodile iseloomulik ettekujutus maailma looduse koostisosadest ja nendevahelistest seostest kui füüsikalistest objektidest. Füüsikaline maailmapilt on tervik, millesse uued teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma.

Viimane tähelepanek kehtib muide nii üksikisiku kui ka terve inimühiskonna kohta. Maailmapildi terviklikkus aga peegeldab looduse enda terviklikkust ja sisemist kooskõlalisust.

Midagi tõeliselt uut suudavad loodusteadustes avastada vaid need, kellel on olemas terviklik maailmapilt. Kuid ka tavakodanikule annab kooskõlalise maailmapildi omamine sisemise kindlustunde. Annab näiteks suutlikkuse läbi näha reklaamikampaaniates pahatihti esinevaid ebateaduslikke väiteid ja järelikult aitab mitte langeda petuskeemide ohvriks. Põhikoolis õpitav lihtsustatud füüsikakäsitlus tugineb laialt levinud arvamusele, et tähtsaimad loodusteaduslikud mõisted näiteks aeg ja ruum on olemas sama objektiivselt mistahes inimesest sõltumatult nagu loodus isegi.

Gümnaasiumi füüsikakursuse õige mõistmine algab aga tõdemusest, et inimesest sõltumatut füüsikat pole olemas.

Inimene on looduse vaatleja, kes saab infot looduse kohta oma meeleorganite vahendusel ning füüsika on tema vaatluste üldistus. See, et kahel eri vaatlejal on Liikme massi suurenemine kummalgi oma aeg ja ruum lähemalt sellest p.

Nagu ikka trikkide puhul, ootab inimene triki äraseletamist. Kuna inimese peamiseks aistinguliseks infokanaliks on Orgasmi liikme suurenemine, siis hakkab maailmapildi kujundamist oluliselt mõjutama valguse kiiruse väärtus. Oma aistingute alusel kujundab iga vaatleja maailmast omaenda pildi ning mitte ükski vaatleja pole eelistatud. Kui kaks vaatlejat on erinevates tingimustes näiteks liiguvad teineteise suhtessiis nad saavad erinevaid aistinguid ja maailm ongi nende jaoks erinev, mitte ei tundu erinevana.

Kui me räägime loodusest, kui kõigi vaatlejate jaoks ühesugusest keskkonnast, siis eeldame vaikimisi vaatlejate viibimist ligikaudu ühesugustes tingimustes.

Valguse kiirus on väga suur, mistõttu valgusega võrreldes on maapealsed vaatlejad üksteise suhtes peaaegu paigal. Vaatlejad lähtuvad aja ning ruumi mõistete kujundamisel ühesugustest aistingutest, sest inimese nägemismeel ei suuda vaatlejate aistingutes tekkivaid erinevusi tuvastada. Seetõttu tundub inimestele Maa peal, et aeg ja ruum on nende kõigi jaoks ühesugused. Märkigem veel, et lisaks probleemidele aja ning ruumiga muutub kaasaegses füüsikas üha olulisemaks küsimus Kas vaatleja olemasolu mõjutas vaatluse tulemust või mitte?

Kaasaegne füüsikaline maailmapilt ei saa minna ei üle ega ümber vaatleja olemuse mõistmisest. Kas vaatleja olemasolu mõjutab vaatluse tulemust või mitte? Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma looduse kohta.

Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; mälu ehk võime salvestada Liikme massi suurenemine ja seda hiljem uuesti kasutada ning mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata.

Kuidas mõõta krooni tihedust?

Legendi järgi suutis Archimedes sarnases situatsioonis vastuse leida. Teadust korrastatud mõtlemise reeglitest nimetatakse loogikaks.

• 🟢 MASS AS () - Ülevaade @ esremaps.ee
• Transport - EMPL
• e-õpik : Füüsikalise looduskäsitluse alused
• [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
• Лучше всего будет порыться в развалинах, я от озеря давай-ка держаться подальше,-- решился наконец Хилвар.
• Suurus surnud teenistuse pereliikmed

Mõtteseoseks ehk süllogismiks nimetatakse loogika elementaartehet, mille üks näide võiks olla järgmine: 1 kõik kassid on neljajalgsed, 2 Miisu on kass, seega 3 Miisu on neljajalgne. Nagu näeme, peavad süllogismi konstrueerija teadvuses eksisteerima kontseptsioonid terviklikud mõttekujundid objekt A kassid ning objekt B neljajalgsed.

Kontseptuaalne mõtlemine on omane vaid inimestele.

Loomade kindlaviisilist käitumist juhivad enamasti tingrefleksid. Inimesega võrreldava efektiivsusega süllogisme konstrueerida loomad ei suuda. Paljud teaduseksperimendid on loodud inimese tajuläve avardamiseks, nagu ka raadioteleskoop, millega avastati Kui vaatlejal puuduks vaba tahe, siis jääks mõistetamatuks juba tema otsustus valikute vaadelda ja mitte vaadelda vahel.

Seda enam on vaba tahe vajalik vaatlusviiside ja vaatlusvahendite valikul ning tulemuste usaldatavuse hindamisel.

Inimese mistahes tegevus eesmärgiga looduse toimimist mõista, aga ka otsus looduse vastu üldse mitte huvi tunda, on tahteline akt.

Just vaba tahte olemasolu muudab vaatleja subjektiks otsustusvõimeliseks olendikskes uurib füüsikalisi objekte asju, millele vaatleja tegevus on suunatud. Kui vaatleja ei saaks aistinguid, siis poleks tal üldse mingit infot maailmapildi kujundamiseks, sest tema enda vahetute loodusvaatluste tulemused on aistingulised ning igasugune info edastamine ühelt inimeselt teisele saab samuti teoks meeleelundite peamiselt kuulmise ja nägemise vahendusel.

Kui vaatlejal puuduks mälu, siis ei saaks tal üldse tekkida meelelise tunnetuse keerulisemaid vorme tajusid ja kujutlusisest kogu töödeldav info välismaailma kohta ei saabu vaatleja teadvusesse korraga.

К тому же он хотел предварительно узнать, что могут рассказать о Хедроне его друзья и, в частности, Джезерак. - До следующей встречи, - сказал Хедрон и попросту исчез.

Mingi osa infost tuleb vältimatult vahepeal salvestada. Ilma mäluta poleks võimalik ka mõtlemine, sest seoseid saab konstrueerida vaid mälus säilitatavate mõttekujundite vahel. Kui vaatlejal puuduks mõistus mõtlemisvõimesiis poleks ta suuteline tekitatud terviklikke mõttekujundeid liigitama ega omavahel seostama.

Sellisel vaatlejal saaksid olla vaid otseselt aistingutest tulenevad ehk primaarsed kujutlused. Ta ei suudaks püstitada hüpoteese ega neid kontrollida. Tööstuse, kaubanduse, toodangu edasine kasv. Tööviljakuse kiire, järsk kasv. Spordimeisterlikkuse, teadlikkuse kasv. Spetsialistide osatähtsuse kasv.

Tööpuuduse kasv. Suurt, keskmist, lühikest, lüheldast, väikest kasvu mees. Mees oli pikka kasvu. Ta on kasvult väike, pikk, suur, minust lühem. Liikme massi suurenemine kasvuga neiu. Sihvaka kasvuga noormees. Kasvult, kasvu poolest alla, üle keskmise mees. Poiss on juba täismehe kasvu. Lapsed olid ühte kasvu. Tohutu kasvuga mehemürakas.

Jõudis kasvus vennale järele. Tüdruk kasvas ruttu oma kasvu täis. Väikest kasvu hobused. Taimed, päevalilled aina viskasid kasvu juurde. Ülikond nr. Kuuskede ja mändide noored kasvud. Kitsed ja põdrad söövad noorte puude kasve. Känd, lepp ajas tugevasti kasve. Väänroosi õied arenevad eelmise aasta kasvudel. Kõrkjataolised rohelised kasvud. Ujuja takerdus mingisugustesse kasvudesse. Heinaste tlk. Kõrgem ametikoht tähendab ka töö ja murede lisandust. Kardemoni lisandusega küpsised. Rääkis loo omapoolsete lisandustega edasi.

Algas tõus Everestile, liustikule. Alpinistid alustasid tõusu. Tõus üle karniisi on laskumisest ohtlikum. Tähtede tõus ja loojang. Päikese, Kuu tõus ja loojang. Tõus päkkadele, varvastele. Tõus põlvedele. Tõus sooritatakse jõuga, hooga või sirutusega. Veetaseme tõus Emajões. Põhjavee tõusu tagajärjel on vanale asulakohale turvas peale kasvanud. Õhu- vererõhu tõus. Temperatuuri, palaviku tõus.