Suurema liikme programmi. Pühakodade säilitamine ja areng

ERNK juhatuse poolt noorteklubi juhatuse tagasi kutsumine on lubatud vaid juhul, kui noorteklubi tegevuses on tuvastatud ulatuslik põhikirjaline rikkumine revisjonikomisjoni poolt, mida noorteklubi juhatus ei ole nõus parandama. Ebaseadusliku rände ohjamine Toetame Euroopa Liidu piiri tugevdamist ja kindlustamist ning võimalike sisserändajate taustakontrolli suuren­damist, mis loob aluse õiglasele migratsioonipoliitikale kõigi Euroopa Liidu riikide turvalisuse huvides.

Lisaks vaimsele pärandile on pühakojad läbi aegade kujundanud meie ehitatud keskkonda — nad on olnud ja jäänud kultuurmaastiku dominantideks ning eriti keskaegsed kirikud moodustavad Eesti arhitektuuripärandi ühe väärtuslikuma osa. Eestis on hinnanguliselt — pühakoda [2]neist kultuurimälestised on ligikaudu [3].

Navigeerimismenüü

See äärmiselt rikkalik ja mitmepalgeline sakraalpärand sisaldab nii väärikaid keskaegseid kivikirikuid, mastaapseid maakivist ja tellisest õigeusukirikuid kui ka taotluslikult tagasihoidlikke vabakoguduste palvemaju ja tillukesi puust tsässonaid.

Muinsuskaitseamet ja tema eelkäijad on nõustanud ja rahastanud kirikuhoonete ning nende sisustuse restaureerimist alates Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist on igal aastal eraldatud toetusi pühakodadele Suurema liikme programmi aastail — kokku üle 6,9 miljoni euro [4]. Kirikute ja neis paiknevate kultuuriväärtuste restaureerimise programmi hakati ette valmistama Lähtekohtade ettevalmistamisel jõuti järgmistele seisukohtadele: 1 käsitleda kõikide registreeritud konfessioonide pühakodasid vaatamata sellele, kas hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks või Suurema liikme programmi 2 investeerimiskava koostada kümneks aastaks, kusjuures esimestel aastatel eelistada töid pühakodade katuste-tornikiivrite ja Suurema liikme programmi konstruktsioonide restaureerimisel 3 riikliku programmi koostamisel arvestada ülduuringute vajadust.

Oluline rõhk pandi ka koostööle riigi, kohalike omavalitsuste, kirikuvalitsuste ja kogudustega. Töögrupi poolt koostatud pühakodade restaureerimisvajaduste ja seniste investeeringute küsimustik-tabeleid täitis kokku kogudust ning selle alusel analüüsiti Eesti pühakodade seisukorda ja restaureerimisvajadusi.

Riikluse üldised põhimõtted

Pikaajalise ja põhjaliku eeltöö tulemusena valmis riiklik programm "Pühakodade säilitamine ja areng", mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks Programmi esialgne tegevus kavandati kümneks aastaks — Pühakodade seisukorra ja restaureerimisvajaduste analüüsi tulemusena selgitati välja, et programmi edukaks toimimiseks peaks riik eraldama programmile kümne aasta jooksul kokku ,3 miljonit krooni u 40 miljonit eurot, st 4 miljonit eurot aastas.

Kalkulatsioon põhines pühakodade toonasel seisukorral ja Pühakodade riikliku programmi põhieesmärk oli ühtse, läbipaistva ja süsteemse lähenemise kaudu tagada pühakodade ja nende sisustuse — Eesti kultuuriloolise ja kunstiajaloolise pärandi olulise osa säilimine ning pühakodade sisulise arengu toetamine. Programm hõlmas kõigi konfessioonide kõiki pühakodasid ning ei olnud oluline, kas pühakoda oli tunnistatud kultuurimälestiseks või mitte.

Esimestel aastatel seati eesmärgiks eelistada avariiliste katuste ja tornikiivrite ning muude konstruktsioonide restaureerimist. Samuti peeti oluliseks ülduuringute algatamist.

Pühakodade säilitamine ja areng – Vikipeedia

Alameesmärkidena sooviti koostada pühakodade seisundi ja nende säilitamiseks vajalike tööde andmebaas, arendada konserveerimismetoodikaid, konserveerida pühakodasid lagunemisest kiiremini jõudes avariitööde järel ka ennistamiseni ning tagada hoonete suurem turvalisus.

Lisaks põhiprogrammile kavandati ka mitmed alamprogrammid: teaduse nii alus- kui ka rakendusuuringutetrükiste teaduslike ja populaarsete ja koolituste, kirikute sisustuse, orelite kui muusikariistade, kirikuaedade, varemete ning pühakodade kui kultuurikeskuste tarvis.

• Sinna jõudmiseks tuleb tagada: o mängijatele tingimused ja motivatsioon koondises osalemiseks; o parim meditsiiniline tugi; o uute sponsorlepingute sõlmimine rahvuskoondise toetuseks.
• Põhikiri | Reformierakond
• Korvpallijuhiks pürgiv Jüri Ratas avaldas oma programmi ja juhatuse liikmed - Delfi Sport
• Eesti Rahvusringhäälingu seadus – Riigi Teataja

Läbivaks põhimõtteks oli süsteemne lähenemine eri teemade ja valdkondade käsitlemisel. Toetused I periood, — [ muuda muuda lähteteksti ] Riikliku programmi "Pühakodade säilitamine ja areng" aktiivne tegevus algas Lisaks Programmi esimese kümne aasta eelarved kokku oli 9,23 miljonit eurot ja toetusi sai ühtekokku pühakoda neist olid kultuurimälestised.

Lõviosa kogu programmi eelarvest moodustasid otseselt pühakodade kui hoonete säilimiseks vajalike restaureerimistööde toetused, kümne aastaga kokku 7,92 miljonit eurot. Suuremaid ja väiksemaid restaureerimis- ja remonditöid teostati pühakoja juures neist mälestised.

Põhiliselt remonditi programmi toetuste eest kirikute avariilisi katusemaastikke — nende pühakoja seas toimusid eri suurusjärgus katuste remondi- ja restaureerimistööd kokku 95 pühakojas.

Mõnes kirikus teostati mitut liiki töid: näiteks Risti kirikus Harjumaal restaureeriti nii katuseid, interjööri kui ka põrandaid või Avinurme kirikus Ida-Virumaal restaureeriti vundamendid, põrandad, katused ja avatäited. Nii Risti kui ka Avinurme kirikute puhul on kogudused saanud täiendavalt toetusi ka Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Restaureerimistoetused jagunesid üheksa Suurema liikme programmi pühakodade vahel. Samuti toetati kirikutes leiduva kunstivara korrastamist sisustuse alamprogramm — ühtekokku restaureeriti üle kunstiteose sh altaridkantslidmaalidikoonidarmulauariistadlühtridskulptuuridoreliprospektid jne. Programmi "Pühakodade säilitamine ja areng" teise perioodi eelarved kokku on 3,61 miljonit eurot.

Kokku esitati programmi teisel perioodil põhieelarve taotlust kogusummas 18,9 miljonit eurot lisaks 38 reservi esitatud taotlust. Aastatel — sai pühakodade programmi raames toetusi ühtekokku pühakoda [8]. Pühakodade programmi eelarvest kõige suurema osa moodustasid kirikuhoonete korrastamiseks ja säilitamiseks mõeldud toetused.

Account Options

Ühtekokku korrastati 12 tornikiivrit, 29 katust ning 13 kiriku juures tehti töid nii tornikiivri kui ka teiste katuste juures. Järgnesid toetused fassaadidele, müüridele, vundamentidele, põrandatele, avatäidetele.

1. Kui on liiga palju vabadust, kaob võrdsus.
2. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Eesti Rahvusringhäälingu edaspidi Rahvusringhääling õigusliku seisundi, eesmärgi, ülesanded, rahastamise ning juhtimise ja tegevuse korraldamise.
3. Poiss 2 aastat liikme suurus
4. KiVa-koolide siseveeb KiVa programm — mis, kellele ja milleks?
5. KiVa programm – Kiusamisvaba Kool
6. ERNK poliitilise tegevuse aluseks on programm.
7. Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu | Arvamus | ERR
8. Liikme suurus 18 5

Programmi toetuste abil koostati 19 restaureerimisprojekti, paigaldati piksekaitse 11 kirikule, uuendati ühe kiriku valvesignalisatsiooni ja ühele kirikule paigaldati tulekaitse signalisatsioon.

Pühakodade programmi teisel perioodil eraldati toetust kirikukunsti teose 37 pühakojas korrastustöödeks.

Erakond on moodustatud üle-eestilise ühtse organisatsioonina, mille struktuuriüksusteks on piirkondlikud ja ringkondlikud organisatsioonid. Sidusorganisatsioon Erakonna sidusorganisatsioonid on Reformierakonna Naisteühendus NaiRe, Erakonna noortekogu ja Erakonna seenioride kogu ning muud Juhatuse poolt kinnitatud organisatsioonid. Erakonna piirkondlik organisatsioon Erakonna piirkondlik organisatsioon moodustatakse vähemalt viiest 5 omavalitsuse haldusterritooriumil alaliselt elavast Erakonna liikmest.

Toetust said väga erinevad esemed - ikoonid, altarimaalid, kantslid, tukukotid, lühtrid, küünlajalad, karikad, leivikud, orelid, skulptuurid, ristimisvaagnad, mööbel, kirikuraamatud, kantslikate jne.

Programmi raames on alustatud kahe raamatusarja — " Eesti kirikud " ja "Eesti kirikute sisustus", publitseerimist.