Mida soltub liikme suurus mehest

Kuid ükskõik mis valdkonnas sa ka tegustema ei hakka, pead end sättima vähemalt Euroopa turu konteksti. Täistööajaga saada ainult alla euro, nagu see miinimumpalk praegu meil on, ega see ei ole relevantne. Mis on selle eesmärk?

Oleme juba nii jõukas ühiskond, et peaksime julgema Mida soltub liikme suurus mehest rikkust. Astmeline tulumaks on õiglane," lausuvad Mainori ettevõtete juhid Kadi ja Guido Pärnits, kelle sõnul liiguvad tulevikus linnades ringi mõnusad hõljukid ja eraomandit saab olema palju vähem.

Mainor saab tänavu aastaseks. Arendus- ja koolitusfirmas Mainor sündisid Rahvarinne, IME programm jpm, mis aitasid suuresti kaasa Eesti taasiseseisvumisele.

Noored ei pea enam minema välismaale, sest Mainor toob välismaa juba siia, Ülemiste Citysse. Pealinn tegi intervjuu Ülemiste kaubanduskeskuse ja ärilinnaku juhtide, abielupaar Guido ja Kadi Pärnitsaga.

Mis võib olla järgmine Eestis välja töötatud edulugu? Skype sündis juba üsna ammu.

Vagiina suurus Vagiina suurus Meessoost peenise suurus on universaalne teema: selle meetme ümber on relvastatud ja relvastamata komöödiad, raamatud, kommentaarid, naljad, egod ja enesehinnang.

Guido Pärnits: Neid arendusi ei tulegi väikesest riigist igal aastal või üle aasta. Mitmed Eesti firmad on end maailma murdnud, aga kui rääkida läbilöögivõimelisest tootest, siis me tahame praegu kinnisvara süsiniku jalajälge vähendada. Ma arvan, et Eesti järgmine maailmanimi on selline firma nagu R8, nende kontor on samuti Ülemiste Citys. Nad tegelevad ehitust haldavate süsteemide sellise optimeerimisega, mis aitb süsiniku õhku paiskamist vähendada.

Seda saab paremini teha automaatselt. Ülemiste keskus on olnud nende koostööpartner ja võin kinnitada, et rahaline võit hoone omanikule on olnud suurem ja süsiniku väljalaske hulk olnud oluliselt väiksem kui seda tehnoloogiat kasutamata. See on asi, mis võib samuti üle maailma kuulsaks saada, nagu omal ajal Skype. Sellest võib saada trende loov asi globaalses mõttes. Mainor saab peagi aastaseks.

Aga kui me istuksime ajamasinasse ja sõidaksime pool sajandit edasi, mis pilt meile võiks avaneda? Guido Pärnits: Ma arvan, et autod ikka päriselt ei kao, auto loob inimesele ikka mugavuse minna igal hetkel igale poole.

Ühistranspordi eelis on tähtis suurlinnades, seal, kus autoga või isegi taksoga ei pääsegi nii mugavalt edasi, nagu sooviks. Palju on ka kergliiklusteid. Nagu näeme, arendab Tallinn neid juba praegu suure hooga.

Muidugi on ka tuleviku Tallinnas arenenud ja mugav ühsitranspordivõrk, aga seda ei saa ka üle ekspluateerida. Kadi Pärnits: Ma arvan, et elus valitseb jagamismajandus. Tahetakse ise vähem omada kui praegu.

Selles mõttes peaks olema ka kergem majandust üles ehitada. Ringi liiguvad mõnusad hõljukid, kellele nad parasjagu kuuluvad, ei Mida soltub liikme suurus mehest. Vähem saab olema tarbimist ja kapitalism püsib natuke teistsugustel põhimõtetel kui praegu. Aga küllap ta ikkagi püsib. Kasumi maksimeerimist sellisel kujul nagu praegu me vist enam ei näe, seda polegi vaja. Tähtsam on eesmärk. Rohkem toodetakse ja tarbitakse elamusi.

Kas meid ootab saastatum maailm või oskame tulevikus rohkem keskkonda hoida? Guido Pärnits: Autod Kliinik liikme hinda suurendamiseks keskkonnasõbralikeks.

Keegi ei sõida enam fossiilkütusega. Kindlasti hakatakse ka elektri tootmisel veel rohkem kasutama taastuvat energiat ja tuult ning päikese roll kasvab märgatavalt. Eestis pole juba aastaid tuuleparke arendatud, siin torkab küll silma riigi lühinägelikkus. Tuuakse esile naturaalse kaitsevõime säilitamise vajadus, aga ma arvan, et kui me hakkame sõltuma energia sisseostmisest mujalt, kui Narva elektrijaamad enam ei tooda või toodavad suure kahjumiga, siis on see oht ju suurem kui mingi hüpoteetiline julgeolekuoht, millega tuuleenergia kasutamist pidurdatakse.

Tuuleparkide arendamist tuleks toetada, selle asemel, et võidelda vendade Sõnajalgadega, kes ajavad ju õiget asja. See on mõtteviisi küsimus ja me oleme siin väga kinni selles, et mingi radaripilt võib hetkeks katkeda.

Ma arvan, et selle aja peale on vähendatud ka tuumaenergia kasutamise ohte. Mina usun väga teadusesse. Küllap töötatakse välja veel palju nutikaid Arvamused, kes suurendavad peenise, mida me praegu ei oska ette kujutadagi.

Kadi Pärnits: Jah, kuidagi ikkagi saadakse sellest liigsest CO2-st jagu igal pool, kus seda on liigselt olnud. Energias teevad ilma tuul ja päike, aga ka vesinik. Siin on aidanud suuresti see, et keskkonna hoidmine läheb inimestele üha enam korda. Seda eeskätt linnades. Tulevik on rohelistes linnades.

Mis muutub tulevikus töösuhetes, kas kodanikupalk tuleb? Kadi Pärnits: Arvan ikka, et tuleb. Töö iseloom muutub, aga ühiskonna eesmärk on, et kõik tunneksid end hästi. Kui ühiskonnas on liiga suur hulk mahajääjaid, siis kannatavad ühel või teisel moel kõik, kas või läbi üldise meeleolu, see mõjutab igaühte. Nii et teatud tingimustel oleks ikka vaja kodanikupalka maksta. Muidugi tekib küsimus inimeste motivatsioonis.

Kuidas panna näiteks järeltulevat põlve midagi nupukat välja mõtlema? Nii et siin on veel asju, mille üle ajutrust peaks pead vaevama. Paljud poliitikud on lubanud suuremat palka ja ka miinimumpalka järsult tõsta. Kuivõrd reaalne see teie arvates on? Kadi Pärnits: Vajalik see tõstmine kindlasti on.

Pensioniiga, liigid ja soodustused

Täistööajaga saada ainult alla euro, nagu see miinimumpalk praegu meil on, ega see ei ole relevantne. Muidugi miinimumpalga väga suur ja järsk tõstmine pole mõistlik, see lõppeks sellega, et väga suur hulk ettevõtteid lõpetab töö. See peaks olema majanduspoliitiline lähenemine, kuidas seda eri suurusega ettevõtete ja võib-olla ka eri piirkondades teha. Aga sel on ka head küljed — ettevõtted, kes saavad ja on võimelised maksma kõrgemat palka, neil on ka töötajate valik kohe suurem.

Mainori asutaja Ülo Pärnits oleks tahtnud maksta oma ettevõttes kõigile vähemalt eurost palka.

Keelevahetuse vaikeväärtus

Ta ütles, et ainus, miks seda teha ei saa, on, et pankurid vaatavat siis, et ta on hulluks läinud ega anna enam krediiti. Kadi Pärnits: Naerab. Ma arvan küll, et nüüd enam asi nii hull ei ole. Ettvõtjad saavad väga hästi aru, et hea töö eest on vaja korralikku palka maksta. Kui äriplaan igati vett peab, siis miks mitte maksta?

Head ja tarka tööd vähese raha eest ei saa, see pole võimalik. Muidugi on majandusharusid, kus palga maksmise võimalused on väiksemad.

Nende puhul peaks ka makse võib-olla muutma.

Guido Pärnits: Eks see oli tal ka natuke üle võlli keeratud ütlemine. Pangad ei vaata ju palgataset, vaid midagi muud. Aga tõsi ta on, et ühiskond on kokkuvõttes niisama õnnelik, kui õnnelikud on tema nõrgemad osalised.

Ühiskond on aga tööstusharuti väga erinev ja selline miinimumpalk, mis tundub ühe nurga alt aktsepteeritav, võib Liige ja tervise suurus mõnele ettevõttele üle jõu käivaks. Miinimumpalk on tähtis teema, mis tuleks kokku leppida regionaalsel või tootmisharu tasemel.

Praegu on see kuidagimoodi fookusest välja kukkunud, kuid sellega peaks tegelema.

Sa oled siin

Kas on praegu ka vaja sellist võimsat ajutrusti, Mida soltub liikme suurus mehest Mainor omal ajal oli, et ühiskonda paremaks muuta? Kadi Pärnits: Kindlasti on sellist ajutrusti vaja. Kui sa teed midagi suurt, siis ei saa ju otsustada lihtsalt tunde järgi. Ei saa ka eraettevõtluses.

Vagiina suurus

Mainoril on praegu käsil palju asju, sest Ülemiste City on väga suur projekt. Siin on palju ettevõtteid ja palju inimesi ametis. Pealegi peab vaatama, et meie keskkond ka majanduse konkurentsile hästi mõjuks.

Et siin oleks üks koht, kus tippettevõtted ja tipptegijad tahavad tööd teha.

Ka peaks vaatama, et see kõik haakuks linna plaanidega ja et me oleksime nähtavad mujalgi, eriti Põhjamaades. Investeeringute eest peetavas globaalses võistluses on vaja aina ülespoole liikuda.

Ja selleks kõigeks ongi ajutrusti vaja, sõltumata sellest, et valitsus teeb oma otsuseid vahel ka ilma, et nende taga oleks olulist ja põhjapanevat teadmist. Ajuressurssi on täna kõikides suurtes ettevõtetes, meil ka kõigis neis valdkondades, millega tegeleme.

Meil on kinnisvara planeeringutes oma tipud, meil on tipud teenuste alal, talendi juhtimisel, koostöös haridus- ja teadusvaldkonnaga. Aga kõiki tarku ju ei saa oma palgal hoida, seetõttu on vajalik ka koostöö, mida me teeme nendel aladel, kus oma teadmisi jääb väheks. Kui sa tahad hästi teha, siis oma ala parimad peavad sulle nõu andma.

See on väga oluline. Ajutrust peab olema, aga mitte tingimata kõik ei pea töötama sinu ettevõttes. Visiooni peab ettevõtjal olema, et ta oleks kindel, kuidas edasi liikuda. Me Mida soltub liikme suurus mehest teame hästi, mida teeme, kus on meie kitsaskohad ja kuidas edasi minna.

Ja need suunad on andmepõhine liikuvus ja tervishoid, samuti roheteemaga seonduv energeetika. Ka teised roheteemad, lähtudes sellest, et raiskamist saab olema vähem, autosid saab olema vähem ja et roheline mõtteviis ei valitseks mitte ainult väljas, vaid ka majades sees.