Kontrollige liikme suurust, Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)

Väljaarvamine 1 Liige arvatakse ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord. Äriregistri pidamine 1 Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad edaspidi registripidaja oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Üldsätted 1.

Üldsätted 1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum edaspidi sihtasutus.

Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille Kontrollige liikme suurust ja kasutamise kord kinnnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt. Eesmärk ja selle saavutamine 2. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: 2. Sihtasutuse õigused 3. Sihtasutusel on õigus: 3. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust. Juhtimine 4. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.

Põhikirja alapunktides 4.

Avasta aja lugu!

Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

Nõukogu 5. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

Nõukogul on kuni viis liiget, kellest vähemalt ühe valib asutajaõiguste teostaja rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtub asutaja sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Asutajaõiguste teostaja määrab nõukogu liikmed neljaks aastaks. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega.

Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda Kontrollige liikme suurust ajal olenemata põhjusest. Nõukogu pädevuses on: 5. Nõukogu otsus riigi poolt sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle antud kinnisasja võõrandamiseks või hoonestusõigusega koormamiseks tuleb eelnevalt kooskõlastada Vabariigi Valitsuse ja asutajaõiguste teostajaga; 5. Nõuded nõukogu liikmele 5. Nõukogu liikmeks ei või olla:, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.

Nõukogu liikme tasustamine 5.

Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu.

• Prokurist ei või prokuurat üle anda.
• Põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel.
• Liikme suuruse maht
• Они следят за всеми изменениями и корректируют их прежде, чем те станут слишком заметными.
• Põhikiri - Eesti Kunstikoolide Liit
• Они никак не могут взять в толк, как это тебе удалось использовать ее для возвращения.

Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele hüvitatakse sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud teiste nõukogu liikmetega eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve vahendite olemasolul.

Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

Nõukogu töökorraldus 5. Nõukogu liikmed Kontrollige liikme suurust endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid.

Põhikiri — Eesti Ajaloomuuseum

Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe otsusega. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas.

Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud korras. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega.

Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja Kontrollige liikme suurust Kontrollige liikme suurust. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

Kui nõukogu liige ei saa osaleda koosolekul kutses märgitud ajal ja kohas, siis võib ta osaleda otsuste vastuvõtmisel esitades oma arvamuse ja hääle enne otsuse vastuvõtmist kirjalikult Kontrollige liikme suurust esimehele või tema asendajale.

Juriidilise isiku nimel teostab Liidus liikmeõigusi vastava juriidilise isiku seadusjärgne esindaja või juriidilise isiku määratud või volitatud esindaja. Auliikme kandidaadi esitab Juhatus ja kinnitab Üldkoosolek. Avalduse rahuldamise eelduseks on liidupoolsete materiaalsete nõudmiste puudumine avalduse esitaja osas; vaidluste olemasolul ja nõuete esinemisel otsustab liidupoolse käitumise Üldkoosolek pärast majandusaasta lõppemist toimuval korralisel koosolekul. Liidu auliige liikmemaksu ei maksa.

Nõukogu liikme kirjalik arvamus lisatakse protokollile. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Kõik nõukogu liikmed peavad oma arvamuse esitama. Kontrollige liikme suurust liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud Kontrollige liikme suurust, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile esitama: 5.

Üldsätted 1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum edaspidi sihtasutus. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.

Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

Juhatus 6. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

Juhatuse pädevuses on: 6. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.

Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks lähetus, puhkus jne esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist kuutasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva Kontrollige liikme suurust kolme kuu tasu ulatuses. Struktuur Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

Arengukava 8. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

Tulundusühistuseadus – Riigi Teataja

Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale. Eelarve 9. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse Kontrollige liikme suurust 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. Vara ja selle majandamine Sihtasutuse vara moodustab: Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt Kontrollige liikme suurust või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt.

Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.