Hobuste liikmete suurused
Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega overo või valge karvkate teist värvi laikudega tobiano. Põhiallüürid on samm , traav ja galopp. Peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks aretuseesmärgi saavutamiseks on tõu puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Traditsioon on ka põhjus, miks kõiki poloaluseid kutsutakse ponid.
Tori hobune on isekoomult elava temperarnendiga, healoomuline ja suure veotahtega, ning vähenõudlik kasutades seejuures hästi kohalikke söötasid. Tori hobuse aretamine on väga tihedalt seotud Tori Hobusekasvandusegamis asutati Esimestel aastakümnetel aretati Tori Hobusekasvanduses eesti hobust, ristates teda araabia ning soome housetõuga. Ristamise tulemused ei rahuldanud põllumajanduse nõudeid, sest saadud ristandid olid heterogeense eksterjööriga, liiga temperamentse iseloomuga ja vähese kompaktsusega.
- MIS VAHE ON HOBUSTEL JA PONIDEL? - KÕIGE KOHTA -
- Stock Foto mehed Alasti liikme suurused
- Kuidas ilma operatsioonideta peenise suurendamiseks
- Galopp Allüür on hobuse liikumisviis.
- Kõige Kohta Mis vahe on hobustel ja ponidel?
- Tavalise elemendi paksus labimooduga
- Tori hobune on isekoomult elava temperarnendiga, healoomuline ja suure veotahtega, ning vähenõudlik kasutades seejuures hästi kohalikke söötasid.
Vajalike tarbehobuste saamiseks hakati omavahel ristama mitmesuguseid importtõuge. Paremaid tulemusi andis Poolast ostetud ristandtäkk Hetman, keda kasutati kasvanduses sugutäkuna aastatel Hetman oli põllumajandushobuse tüüpi paraja suurusega turjakõrgus cm, rinna ümbermõõt cm ja kämbla ümbermõõt 22,5 cmmadalajalgne, pika kere ja eriti pika laudjaga, suure jõudluse ja tugeva pärandamisvõimega.
Hetman kujunes tori hobusetõu esiisaks ja esimese aretusliini rajajaks. Tähtsat osa tori hobusetõu kujundamisel etendasid eesti, norfolgi traavli, idafriisi ja bretooni tõugu hobused.
Viimaseid kasutati alates Bretooni hobuste vere lisamine Hetmanist põlvnevatele liinidele suurendas tori hobuse kehamassi, kompaktsust, rinna mõõtmeid ja lihaste massi, kuid säilitas samas tema elava iseloomu ja hea liikuvuse. Alates Eesmärgiks oli anda osale tõust kiirushobuse omadusi, nii et teda oleks võimalik kasutada spordis ja hobiratsutamises.
Sama eesmärki taotleti tori hobuse hilisemal ristamisel trakeeni tõuga.
Tori hobuse välimikku iseloomustavad järgmised omadused: - pea keskmise suurusega, laia otsmikuga, harvemini: nõgusa või kongninalise profiiliga - kael keskmise pikkusega, sirge, rind sügav ja lai - turi ja selg on keskmise pikkusega, suhteliselt laiad ja lihaselised - lanne lühihe, lai, hästi lihastunud - laudjas pikk, keskmise laiusega kuni lai ja lihaseline - laudja kuju on tõule iseloomulikult ovaalne ja libajas, mõnel liinil ka renjas - piht ja reied lihastega hästi kaetud - jalad tugeva ehitusega, hästi arenenud kõõlustega, liigesed laiad ja tugevad - kabjad keskmise suurusega ja tiheda vastupidava kabjasarvega.
Füsioloogiliselt ja majanduslikult on tori hobused varavalmivad.
Kolmeaastaselt on võimalik neid rakendada tööle ja hakata kasutama suguhobustena. Noorhobused on kergesti õpetatavad.
Hobused on vastupidavad keskmistel ja rasketel töödel ning heade tööomadustega ka kergel veol ja sõidus. Maksimaalse veojõu võistlustel on tori hobused näidanud head veotahet ja suurt veojõudu. Tööl Hobuste liikmete suurused tori tõugu uhobuseid Kehtiva säilitus-aretusprogrammi eesmärgiks on säilitada ja aretada tori Foto laiendatud liikmetest Kuidas suurendada munn hobuseid, kellel säiluksid nii tõu tüübi kui ka põlvnemise ühtsus.
Hobuste näitus Voore tallides – protokollid ja pildid
Peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks aretuseesmärgi saavutamiseks on Hobuste liikmete suurused puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sisestavaks ristamiseks on säilitus-aretusprogrammi alusel sugulastõugudest lubatud kasutada hannoveri, trakeeni, holšteini ja inglise täisverelise tõu tunnustatud täkke.
Tori hobuse, eriti tori universaalse hobuse TUNHaretuses kasutatakse vanu ja märadesse läinud liine.