Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses. [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

Lepp lisas, et Maagis üritatakse häid töötajaid ka palgaga kinni hoida, vahel see õnnestub, vahel aga mitte. Fotol puhastatud lapsed: Kuid võite lapse istutada otse koore sisse, midagi halba ei juhtu, ainult see idaneb natuke kauem. Vestluse ajal proovige lõõgastuda. Peen lavastus, avangukäsitlus.

Arvati, et itkemine aitab lahkunu hinge tema teekonnal uude asupaika. Tähtis oli kinnitada ka lahkunule oma head suhtumist, sest uskumuste kohaselt mõjutasid kadunud sugulaste hinged maapealsete inimeste elu. Mahajääjad said itkemise abil väljendada oma kurbust. Tavaliselt itkesid asjaosalised ise, kuid vajadust mööda tekkisid ka n-ö kutselised itkejad.

Kui välja arvata üksikud meeste surnuitkud, siis itkesid üldiselt naised. Surnuitku esitati üksi. Selle värsiehitus ja viisikuju on üsna varieeruvad, sest üksi itkejal oli küllaltki suur vabadus teksti loomisel, ta ei pidanud arvestama kooriga. Erandjuhtudel esitati ka surnuitke kooriga, näiteks kui sõbratarid itkesid vallalist neiut, tütred ema vms.

Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Mõrsjaitke esitati eeslaulja ja kooriga, nende värsiehitus ja viis on kindlama kujuga. Eeslaulja oli mõrsja ise; kui ta ei osanud itkeda, võis seda tema asemel teha mõni teine naine. Mõrsja pidi alates kosjadest kuni vanematekodust lahkumiseni itkema palju kordi, sealhulgas kõigile sugulastele ja lähematele tuttavatele.

Koori moodustasid mõrsja vallalised sõbrannad podruskid. Eestis on mäletataval ajal itketud ainult Setumaal. Vanim vanim traditsioon on kauem püsinud Põhja-Setumaal. Võimalik, et vanasti olid itkud tuntud mujalgi Eestis, kuid kadusid kristliku kiriku mõjul.

Arvatavasti ei hävinud need jäljetult, vaid mõjutasid regilaulu, muutudes pulmalauludeks, abielust kõnelevateks lauludeks jm. Võib oletada, et naiste elust rääkivate regilaulude kurvavõitu toon on pärit osaliselt itkudest.

Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Kimp on väga peen. Mul on õnn valgustada nii Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses samaarlast kui teie ise. Huvitav, kas sa ei pidanud mind hulluks. Aga kui teaksite mind rünnanud õudusi, siis olen kindel, et te ei oleks enam üllatunud käitumise üle, mis oli kindlasti kõige õigustamatu.

Aitäh; lubate mul teile veel ühe pudeli pakkuda? Hr Wilkins süütas sigareti ja Dyson tõmbas piibu välja. See on pigem pikk lugu, aga ma näen, Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses, et te pole pelgalt külm mõõn ja eluvool. Ma arvan, et tunnete sooja ja arukat huvi oma kaas-olendite võimaluste vastu ja ma usun, et leiate, et mul pole rääkimata sellest huvi. Teine, kes oli juba pool tundi varem kirest nii raevunud, oli nüüd täiesti lahe ja kui ta oli oma sigareti välja suitsetanud, hakkas ta ühtlase häälega Pimeduse oru uudis.

Olen Lääne-Inglismaal vaese, kuid õppinud vaimuliku poeg - kuid unustan need üksikasjad erilist huvi. Seejärel väidan lühidalt, et mu isa, kes, nagu öeldud, oli õppinud mees, polnud kunagi õppinud eripäraseid kunste, millega suured meelitatakse, ega anna kunagi alla enesereklaami põlastusväärsele püüdlusele.

Ehkki tema kiindumus iidsetesse tseremooniatesse ja omapärastesse tavadesse koos silmapaistmatu südamesüdamusega, mis oli võrreldamatu ning ürgse ja tulihingelise vagadusega, püüdis teda oma soo-maa kogudusevanemate poole, ei olnud vaimulike sammud siis kirikus ja kuuekümneaastaselt oli mu isa endiselt kohustatud sellest väikesest kasust, mille ta oma kolmekümnendal aastal vastu võttis. Elatist saadav sissetulek oli vaevalt piisav, et toetada elu korraldustes, mida oodatakse anglikaani pastorilt; ja kui mu isa mõni aasta tagasi suri, leidsin mina, tema ainus laps, et mind visati maailma peale sihvaka kapitaliga, mis on alla saja naela, ja kogu minu ees olemise probleemiga.

Tundsin, et maal pole mul midagi teha ja nagu tavaliselt sellistel leebustel juhtub, tõmbas London mind nagu magneti. Ühel augusti päeval, varahommikul, kui kaste veel turbal säras ja sõiduraja kõrgetel rohelistel kallastel, sõidutas naaber mind raudteejaama ja ma jätsin laiale maale hüvasti. Kell oli kuus, kui me Londonile lähenesime; Actoni ümbruse nõrk haiglane suits tekkis paisatatult läbi avatud akna ja maast tõusis udu. Praegu tekitas minus monotoonsuse lühike vaade järjestikustele, algupärastele ja ühetaolistele tänavatele.

Sain lunaraha ja sõitsin minema ning iga tänav suurendas mu süngust; hallid majad, mille rulood olid maha tõmmatud, terved maanteekatted peaaegu mahajäetud ning jalaga sõitjad, kes näisid pigem pigem vaikselt mööda jalutavat kui kõndimas, panid mind kõik südamesse vajuma. Panin ööseks üles Strandist viiva tänava väikesesse hotelli, kus mu isa oli viibinud paaril lühikesel linnavisiidil; ja kui ma pärast õhtusööki välja läksin, võis Strandi ja Fleet Streeti tõeline gayety ja sagimine mind rõõmustada, kuid vähe, sest kogu selles suures linnas ei olnud ühtegi inimest, keda ma saaksin isegi tuttavana väita.

Ma ei väsita teid järgmise aasta ajaloost, sest uppuva inimese seiklused on liiga nobedad, et neid tasuks meelde tuletada. Mu raha ei kestnud mind kaua; Ma leidsin, et ma pean olema korralikult riides või keegi, kellele ma kandideerisin, ei tahaks mind niisama kuulata; ja kui ma tahaksin, et mind koheldaks Kasitsi suurendamise viisid kohusetundlikkusega, pean elama korraliku mainega tänaval.

Kandideerisin mitmesugustele ametikohtadele, millele mul, nagu nüüd näen, puudus täielik kvalifikatsioon; Proovisin saada ametnikuks, omamata väikseimatki ettekujutust äriharjumustest, ja leidsin oma kulul, et üldised kirjandusteadmised ja teostatav viimistlusstiil on kommertsringides kaugeltki soositud. Olin lugenud ühe tänapäevase kuulsa romaanikirjutaja kõige võluvamat teost ja külastasin Fleet Streeti kõrtse lootuses saada kirjanduslikke sõpru ja nii sain aru saanud tutvustuste saamisest kirjade karjääris möödapääsmatud.

Ma olin pettunud; Ma julgesin üks või kaks korda pöörduda härraste poole, kes istusid külgnevates kastides, ja mulle vastati tõepoolest viisakalt, kuid viisil, mis ütles mulle, et minu edusammud olid ebaharilikud. Nael naela kaupa sulasid mu väikesed ressursid; Ma ei osanud enam esinemistele mõelda; Rändasin häbelikku kvartalisse ja minu söögikorrad said pelgalt vaatlusteks. Ma läksin välja ühe ja naasesin oma tuppa kell kaks, kuid vahepeal ei olnud midagi muud peale piimakoogi.

Lühidalt, ma sain ebaõnnega tuttavaks; ja kui ma istusin keset lörtsi ja jää Hyde pargis istmel ja saia tükkideks kiskunud, mõistsin vaesuse kibedust ja härrasmehe tunded taandusid millekski, mis on hämmastava seisundist madalamal. Vaatamata igasugusele heidutusele ei loobunud ma oma püüdlustest elatist teenida.

Uurisin kuulutuste veergudel, hoidsin silmad võimaluseks lahti, vaatasin sisse kirjatarvete poodide akendesse, kuid kõik asjata.

Ühel õhtul istusin vabas raamatukogus ja nägin ühes paberis kuulutust. Ei tohi reisimise vastu olla. Smith, kes ööbis suures hotellis West Endis. Pean tunnistama, et mu süda tegi hüppe, kui sain paar päeva hiljem märkuse, milles paluti helistada mulle võimalikult kiiresti Cosmopole. Ma ei tea, härra, millised võivad olla teie elukogemused ja seetõttu ei saa ma öelda, kas olete selliseid hetki tundnud.

Kerge haigus, mu süda peksab tavapärasest kiiremini, kurgus lämbus ja raskusi lausumisega; sellised olid mu aistingud, kui kõndisin Cosmopole. Pidin nime nimetama kaks korda, enne kui saali porter minust aru sai ja ülakorrusele minnes olid käed märjad. Olin hr hr rabanud Smithi välimus; ta nägi noorem välja kui mina ja tema ilmes oli midagi leebet ja kõhklevat. Ta luges, kui ma sisse tulin, ja ta vaatas üles, kui ma oma nime andsin.

Olen väga hoolikalt lugenud kirja, mille sa olid mulle piisavalt hea saata. Kas ma saan aru, et see dokument on teie enda käekiri?

Ma arvan, et teil pole reisimise vastu midagi? Esimesed nädalad ei olnud mul erilisi kohustusi; Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses olin saanud veerand palka ning majutuse ja majutuse asemel tehti mulle ilus hüvitis.

Ühel hommikul, kui ma vastavalt juhistele hotelli kutsusin, teatas mu kapten, et pean olema valmis merereisiks ja tarbetu detaili säästmiseks kahe nädala jooksul, mil olime maandunud Uus-Meremaal.

Pärast umbes nädala New Yorgis veetmist võtsime kohad autodesse ja alustasime vaevalist teekonda üle mõistuse. Päevast päeva ja öösel öösel liikus suur rong, liikudes läbi linnade, mille nimed olid mulle võõrad, möödudes aeglasel kiirusel ohtlikest viaduktidest, põrandaliistudest ja männimetsadest ning sukeldudes tihedatesse traktidesse.

Me olime heterogeenne ja pidevalt muutuv ettevõte; sageli ärkasin ma surnud öösel pidurite järsu lihvimispurgi saatel ja välja vaadates avastasime, et oleme peatunud mõne raami ehitatud linna räbal tänaval, mida valgustavad peamiselt salongi põlevad aknad. Paar kareda väljanägemisega kaaslast tulid sageli autosid vahtima ja mõnikord laskusid reisijad Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses ning vahel pidasid kaks-kolm pidu puust kõnniteel pardale jõudmiseks.

Paljud reisijad olid inglased; alandlikud majapidamised lagunesid tuhat aastat kestnud sildumiste juurest ja seoti leelisekõrbe või Kaljumäestiku probleemse paradiisiga.

Kuulsin, kuidas mehed omavahel rääkisid, kui suurt kasu tuleb teenida Ameerika neitsilisel pinnasel, ja kaks-kolm, kes olid mehaanikud, jätsid end rahule tänu imelistele palkadele, mis anti oskustöölistele raudteel ja osariikide tehastes. See jutt vaibus tavaliselt mõne minuti pärast ja ma nägin nende meeste nägudes haigust ja nördimust, kui nad vaatasid koledat pintslit või preeria lagunenud avarust, mis oli siin-seal raamitud majadega, ilma aed või lilled või puud, seistes üksi selles, mis võis olla vaikusesse külmutatud suur hall meri.

Päev päeva järel lainetav taevajoon ja ilma kuju, värvi ega sordita maa kõlvatus nende südamete seas, kes olid inglased, ja kord öösel ärkvel olles kuulsin ühte naist nutmas ja sibistamas ning küsides, mida ta oli teinud, et sellisesse kohta tulla. Tema abikaasa püüdis teda Gloucestershire'i laias kõnes lohutada, öeldes, et maapind oli nii rikas, et tuli vaid seda üles künda ja see kasvataks ise päevalilli, kuid ta nuttis oma ema, nende vana suvila ja mesitarude pärast, nagu väike laps.

Selle kõige kurbus raputas mind ja mul polnud südant mõelda muudele asjadele; küsimus, mida hr. Smith oleks võinud sellises riigis teha ja see, milliseid kirjanduslikke uuringuid võiks teha kõrbes, mind vaevama ei pannud. Ikka ja jälle tundus mu olukord mulle kui omapärane; Olin tegelenud ilusa palgaga kirjandusassistendina ja ometi oli mu meister mulle ikkagi peaaegu võõras; mõnikord jõudis ta sinna, kus ma autodes istusin, ja tegi riigi kohta paar banaalset märkust, kuid suurema osa teekonnast istus ta ise, rääkimata kellegagi, ja niipalju kui ma sain aru, sügavalt tema mõtetes.

Arvan, et sain viiendal päeval New Yorgist New Yorgi käest kätte hirmu, et peaksime varsti autod lahkuma; Ma olin enne meid jälginud mõnda kaugemat mäge, mis metsikult ja metsikult tõusis, ja mõtlesin, kas leidub inimesi, kes on nii õnnetud, et räägivad kodust seoses nende kivide hunnikutega, kui hr. Kuidas suurendada suuruse liikmeid puudutas mind kergelt õlale.

Noh, ma loodan, et oleme seal öösel. Mõni tund hiljem viis pidurdaja trammi Readingi depoo juures seisma ja me saime välja. Panin tähele, et kuigi linn ehitati peaaegu täielikult karkassmajadest, oli see suurem ja tihedam kui ükski teine, millest me viimase kahe päeva jooksul mööda olime läinud.

Depoo oli rahvarohke ning kui kõlas kell ja vile, nägin, et hulk inimesi valmistus autodest lahkuma, veel suurem arv ootasid pardale pääsemist. Lisaks reisijatele oli kohal päris tihe rahvahulk, kellest mõni oli tulnud kohtuma või oma sõpru ja sugulasi vaatama, teised aga lihtsalt räpparid. Mitmed meie inglise kaasreisijad said Readingul alla, kuid segadus oli nii suur, et nad kadusid minu silmis peaaegu kohe.

Hr Smith kutsus mind teda jälitama ja olime varsti rahvamassis; ja pidev kellade helisemine, häälitsus, vilede kiljumine ja auru eest põgenemine susisesid mu meeli ja ma mõtlesin hämaralt, kui ma oma tööandja järel jälgisin, kuhu me läheme ja kuidas me peaksime saama leida tee läbi tundmatu riigi.

Hr Smith oli pannud laia äärega mütsi, mille ta oli lasknud üle silmade, ja kuna kõik mehed kandsid sama mustriga mütse, eristasin teda rahvamassist mõne raskusega. Saime lõpuks vabaks ja ta lõi mööda kõrvaltänavat ning tegi ühe või kaks järsku pööret paremale ja vasakule. Oli hämarus ja tundus, et läbime häbeliku linnaosa, halvasti valgustatud tänavatel oli vähe inimesi ja need vähesed olid kõige mõistmatuma mustriga mehed.

Järsku peatusime enne nurgapealset maja, ukse juures seisis mees, ilmselt kellegi vaateväljal ja ma märkasin, et tema ja Smith andsid üksteisele teravaid pilke. Ma tean oma tellimusi, näete, ja ma tahan selle ettevõtte läbi ajada. Meie raha on hea, teate küll.

Too need ümmarguseks. Kes toesti suurendas peenise hakkas kannatamatult kõndima mööda tänavat ja mööda tänavat ning mees Evans seisis endiselt oma ukse ees. Ta oli andnud terava vile ja ma nägin, kuidas ta vaatas mind vaikselt rahulikult üle, justkui veendudes mu näos veel kord. Mõtlesin, mida see kõik tähendada võib, kui kole, lohisev neiu tuli külgkäigule, juhtides kahte toores kondita hobust. Smith juhtis oma hobust ebatasasel rajal sama kindlalt, nagu oleks ta sõitnud piki Piccadillyt, ja ma jälgisin teda nii hästi kui suutsin.

Olin väsinud ja kurnatud ning vaevalt võtsin midagi arvesse; Tundsin, et rada oli järkjärguline Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses ning siin-seal nägin tee ääres suuri rändrahne. Sõit tegi minust, kuid jättis väikese mulje; Mulle meenub nõrk meenutus tiheda musta männimetsa läbimisest, kus meie hobused pidid oma tee kivide vahel valima, ja ma mäletan harvendatud õhu omapärast, kuna me muudkui magasime üha kõrgemale. Ma arvan, et sõidu viimane pool pidin olema pooleldi magama jäänud ja just šokiga kuulsin Smithi ütlevat - "Siin me oleme, Wilkins.

See on Blue-Rocki park. Naudite homme vaadet. Täna on meil midagi süüa ja siis lähme magama. Olin jõudnud võõrasse kohta. Seal oli kolm tuba - tuba, kus meil oli õhtusöök, Smithi tuba ja minu oma. Kurt vanamees, kes tööd tegi, magas magatud omamoodi kuuris ja kui ma järgmisel hommikul ärkasin ja välja kõndisin, leidsin, et maja seisab mägede vahel omamoodi õõnes; mändide tükid ja mõned tohutud sinakashallid kivid, mis siin-seal puude vahel seisid, olid andnud sellele koha nimeks Blue-Rock Park.

Mõlemal pool ümbritsesid meid lumega kaetud mäed, õhk oli nagu vein ja kui tõusin nõlvale ja vaatasin alla, nägin, et mis tahes inimkonna suhtes, võin ma sama hästi olla purunenud. Ainus inimjälg, mida ma nägin, oli krobeline palkmaja, kus ma magasin, ja teadmatuses ei teadnud ma, et samasuguseid maju on suhteliselt kerge vahemaa taga, kuna vahemaa on arvestatud Kaljumäestikuga. Kuid hetkel tormasid mind täielikud ja kohutavad üksindused ning mõte suurest lagendikust ja suurest merest, mis lahkus mu maailmast, mida ma teadsin, haaras mind kurku ja mõtlesin, kas ma peaksin seal surema.

See oli kohutav hetk ja ma pole seda veel unustanud. Muidugi õnnestus mul oma õudus vallutada; Ütlesin, et peaksin olema kogemuste jaoks kõik tugevam ja otsustasin kõigest kõige paremaks teha. See oli piisavalt karm elu ja piisavalt karm laud ja majutus. Jäin täiesti enda hooleks. Smithi, keda ma vaevalt kunagi nägin, ega ma ei teadnudki, millal ta majas oli. Olen sageli arvanud, et ta on kaugel, ja olen olnud üllatunud, kui nägin teda oma toast välja kõndimas, lukustamas ukse enda taga ja pannes võtme taskusse; ja mitmel korral, kui ma arvasin, et ta on oma toas hõivatud, olen näinud teda tulemas tolmu ja mustusega kaetud saapadega.

Nii kaugele kui töö sujus, nautisin täielikku sinepuhkust; Mul polnud muud teha, kui ainult mööda orgu kõndida, süüa ja magada. Nii ühe kui teise asjaga harjusin eluga ja suutsin end üsna mugavaks muuta ning kraadide kaupa hakkasin venima majast kaugemale ja uurida riiki. Ühel päeval olin proovinud pääseda naaberorgu ja ootamatult sattusin gruppi mehi saagima.

Läksin nende juurde, lootes, et ehk on mõni neist inglased; igal juhul olid nad inimesed ja ma peaksin kuulma liigendatud kõnet, sest minu mainitud vanamees oli peale pimedate ja kivikurtide olemise ka minu jaoks täiesti loll.

Olin valmis saama viisakuse vorme vastu võtta nii palju kui ka põhjalikult ja ilma valmisolekuta, kuid saadud pilgud ja lühikesed karmid vastused hämmastasid mind. Nägin, kuidas mehed üksteisele veidralt pilgu heitsid, ja üks neist, kes töö olid peatanud, hakkasid relva sõrme pistma ja Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses kohustatud naasma oma teele, kirudes saatusi, mis olid mind viinud maale, kus mehed olid jõhkramad kui mehed.

Elu üksindus hakkas mind nagu õudusunenägu rõhuma ja paar päeva hiljem otsustasin jalutada mõne miili kaugusel asuvasse jaama, kus hoiti jahimeeste ja turistide majutamiseks kõva kõrtsi. Inglise härrad peatusid aeg-ajalt seal öösel ja arvasin, et võib-olla satun mõne parema kombega kui riigi elanikud. Leidsin, nagu ma oleksin võinud oodata, grupp mehi, kes lebotasid hotellina palkmaja ukse taga, ja lähemale jõudes nägin, et pead olid kokku pandud ja välimus muutunud ning kui ma kuuest või seitse mõrrapüüdjat vahtisid mind kivises metsikuses ja millegipärast sellise vastikusega, et üks silm torkas kohutavat ja mürgist madu.

Aga igatahes viibib siin üks inglane ja ma ei kahtle, et tal oleks hea meel teid näha. Seal sa oled, see on härra D'Aubernoun. Üks meestest osutas mulle ja ütles: "See oli inimene, kellest me eile õhtul rääkisime. Arvasin, et võiksite teda vaadata, pilk ja siin ta on. Sa oled mu kaasmaalane ja ma ootasin mingit viisakust. Peate kindlasti lootma sallivusele, mis ei saa kesta väga kaua; mis võib kesta väga lühikest aega.

Ja las ma ütlen teile seda, härra, võite end nimetada inglaseks ja tõmmata Inglismaa nime läbi mustuse, kuid te ei pea lootma, et mõni inglise mõju mõjutab teid.

Kui ma oleksin sina, ei viibiks ma siin palju kauem. Maja naine tuli välja ja vahtis mulle otsa, nagu oleksin metsaline või metslane, pöördusin tema poole ja rääkisin vaikselt.

Mul on palju raha. Kas annate mulle midagi süüa ja juua? See kõik oli minu jaoks lootusetu mõistatus. Ma ei teadnud muud kui raev ja häbi ja hirm ning kannatasin natuke rohkem, kui möödusin kõrvalasuvas orus asuvast majast ja mõned õues mängivad lapsed jooksid minust kriiskama. Olin sunnitud kõndima, et leida mõni amet.

Oleksin pidanud surma saama, kui oleksin vaikselt Blue Rock Pargis istunud ja terve päeva mägedes vaadanud; aga kus iganes ma nägin inimest, nägin Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses pilguga vihkamist ja vastumeelsust ning kui paksust pidurist üle sõitsin, kuulsin lasku ja kõrva lähedale kuuli mürgist viha. Ühel päeval kuulsin vestlust, mis mind jahmatas; Istusin puhkava kivi taga ja kaks meest tulid raja äärde ja pidurdasid.

Kuid need on haruldased karmid, need siin viinapuud ja mõnikord on köis kaldus ja kallis. Ma arvan, et tal on oma meistri õnne, härra, kuid see ei saa kauem kesta.

Kuulsite, et ta läks Jinksi juurde ja proovis oma vaskkatte, kuid noor britt langetas ta üsna märkimisväärselt, võin teile öelda.

Teate, kuidas nad neegreid parandavad? Paar gallonit petrooleumi maksab Browni poes dollar, kuid peaksin ütlema, et see on niikuinii odav. Olin nii haige, et suutsin vaevu seista, ja kõndisin koju sama aeglaselt kui vana mees, nõjatudes mu keppi.

Ma teadsin, et kaks meest olid minust rääkinud, ja ma teadsin, et minu jaoks on käes kohutav surm. Sel õhtul ei saanud ma magada. Viskasin karedale voodile ja piinlesin end selle kõige tähenduse välja selgitamiseks.

Lõpuks, väga surnud öösel, tõusin voodist, panin riided selga ja läksin välja. Mõõda, kas vöö annab ümber. Mõõtsin, kas lusikas sellesse karpi mahub. Poisid mõõtsid Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses jõudu. Tule rammu mõõtma! Mõttes mõõtsin end temaga, oma häid külgi tema omadega. Vastab pilkele samaga, mõõdab sama mõõduga tagasi. Inimesi ei saa mõõta sama, ühesuguse mõõdupuuga. Millega mõõta armastuse suurust? Kõik ei ole rahaga mõõdetav, on väärtusi, mida ei saa raha eest.

Mõõtis kulbiga igaühele ta jao suppi. Mõõtis ostjale meetri patsipaela, liitri piima. Mõõtsin mahla kastrulisse. Mõistust pole kõigile ühepalju mõõdetud. Pojad on tal kõik ühtmoodi pikad nagu mõõdetud. Joomine ja kiskumine ja patutööd. Mõõdetud liigutused. Napp mõõdetud naeratus. Jalutab mõõdetud sammul.

Räägib mõõdetud aeglusega. Poisile mõõdeti kümmekond sirakat tagumiku peale.

Kuidas kodus gladioole kasvatada?

Vaat kui mõõdan sulle malakaga üle turja, ühe tulise! Mõõtis pullile vitsaga mööda külgi. Ma olen seda teed küllalt mõõtnud, küll jalgsi, küll jalgrattaga. Olin sel ajal poisike, mõõtsin alles kooliteed. Olen seda jõge suve jooksul paadiga küllalt mõõtnud. Muudkui vantsib, jalad mõõdavad nagu iseenesest tolmust maanteed. Liinibuss, reisilaev mõõdab oma igapäevast teed. Rattad, rattakummid mõõdavad kilomeetreid, koduteed.

Mõõdab närviliselt, raskete sammudega kongi pikkust, põrandalaudu. Mõõtsin rahutult jaama ooteruumi põrandat. Istu paigal, mis sa sest toast mõõdad! Mõõtis meid imestava, kahtlustava, umbuskliku, halvakspaneva, põlgliku, jaheda, hävitava pilguga. Mõõdab võõrast pealaest jalatallani, ülevalt alla pika uuriva pilguga. Mees mõõtis silmadega laine kõrgust. Mõõdab uustulnukat uudishimulikult üle prillide. Mõõtis vastast silmanurgast.

Ta mõõtis mind varjamatu muigega. Poisid mõõtsid teineteist väljakutsuvalt. Mis sa mõõdad — kas ei tunne mind ära? Mehe vaade mõõdab riiulil olevaid pudeleid.

Tema silmad mõõtsid mind külmalt. Inimene pole masin, et teda ainuüksi tema tööga mõõta. Mõistusega mõõdame mõndagi asja teistmoodi kui südamega.

"Kolm näitlejat" - Arthur Machen [Vaba õuduslugu 1895]

Nietzsche, vene nihilism. Viis pluss null, viis miinus null on viis. Nulliga korrutatuna annab iga arv nulli. Nulliga jagatuna jääb arv endiseks. Läbis distantsi null karistuspunktiga. Kell seitse null null. Kakskümmend neli null null ehk null — null null Kell null kolmkümmend ehk pool üks öösel. Mäng lõppes väravateta viigiga null null. Meie korvpallimeeskond läks juhtima neli null Sai turniiritabelisse nulli.

Vaeva on nähtud, aga Kuidas maarata liikme suurus kuendi valimuses on null, võrdub nulliga. Selle töö väärtus on praktiliselt null. Kottpime öö, nähtavus peaaegu null. Matemaatika on mul eluaeg null olnud. Ta kirjandusalane haridus on enam-vähem null. Lubatud soodustused osutusid hiljem nulliks. Oli oma äri rajades peaaegu nullist alustanud. Uue tehnoloogiaga on tootmiskaod peaaegu nullini viidud.

Minu väljavaated, lootused vähenesid nullini. Uurija aastatepikkune töö oli nulliks tehtud. Ta säästud on kahanenud nulliks, nullini, lähenevad nullile. Lepituskatsed lõppesid nulliga. Seitse sajandikku ehk null koma null seitse 0, Null koma kuus hektarit. Ühte ja nulli on lastel kerge kirjutada. Nulliga lõppev arv. Miljon kirjutatakse kuue nulliga. Kalossid number null. Number null haavlite läbimõõt on 4,25 mm.

Pea aeti number nulliga 'masinaga hästi madalalt lõigates' paljaks. Mind ta ei näe ega arvesta — ma olen temale null. Tema arvamus on mulle null. Ühte kiidetakse taevani, teised on nullid. Tal pole enam autoriteeti, ta on minu jaoks ümmargune null.

Brigadir on meeste silmis tühipaljas, täielik null. Inimest püütakse nulliks alandada. Minuga arvestati. Temperatuur on nullis, langes alla nulli, tõusis pisut üle nulli. Mõõteriista osuti on nullil. Väinameres on keskmine veetase Kroonlinna nullist 7 cm madalam. Tuju, meeleolu on alla nulli, allpool nulli, vajub alla nulli, allapoole nulli. Tuju läks, langes päris nulli. Hing on täis ja tuju on nullis. Termomeetri, mõõtelati, skaala nullpunkt. Koordinaatide nullpunkt.

Ajaarvestus käib, aega arvestatakse mingist suvalisest nullpunktist lähtudes. Meeleolu oli nullpunkti langenud, nullpunktis. Kas läheme koos või igaüks omaette?

Istub, konutab omaette nurgas.