Rahvaste suurus, Seotud tooted

Kohtu liikmed ei või täita mingisuguseid poliitilisi või administratiivseid funktsioone ega tegelda muu kutsetööga. Artikkel 33 ÜRO kannab kohtu kulud Peaassamblee poolt määratud korras. Selle tulemusel viis Jugoslaavia oma väed mõne nädala jooksul välja.

Liitlased jäid aga Mussolini survel seisukohale, et probleemi peaks lahendama liitlasriikide Suursaadikute konverentsmis oli kindral Tellini ülesannet täitma saatnud.

Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.

Rahvasteliidu Nõukogu võttis vaidluse esialgu menetlusse, kuid andis siis oma uurimistulemused lõppotsuse tegemiseks üle Suursaadikute konverentsile. Konverents nõustus suurema osa Rahvasteliidu soovitustega, kohustades Kreekat maksma Itaaliale 50 miljonit liiri, kuigi kurjategijate isikuid ja päritolu ei õnnestunud kunagi kindlaks teha.

Peruu armee hõivas Leticia ja see tõi kaasa uue relvakonflikti. Pärast kuid kestnud läbirääkimisi nõustusid osapooled Rahvasteliidu vahendusega ja nende esindajad läksid oma seisukohtadega nõukogu ette.

Mais Rahvaste suurus ajutine rahuleping, mis andis piirkonna läbirääkimiste lõpuni Rahvasteliidu kontrolli alla. Uus autonoomne moodustis viis augustis läbi valimised ja septembris kuulutas kohalik parlament välja iseseisvuse Hatay Vabariigi nime all.

Prantsusmaa nõusolekul ja Hatay Vabariigi enda ettepanekul annekteeris Türgi uue riigi Veebruaris alanud Vene armee vastuoperatsiooniga, milles osales 13 meest, võeti aga vallutatud Rahvaste suurus tagasi ja ülestõusnud olid sunnitud põgenema Soome territooriumile. Ülestõus oli ajendatud Soome-Venemaa rahulepingu tingimuste rikkumisest.

Soome-ugri rahvad | Eesti Rahva Muuseum

Nimelt oli Venemaa lubanud selles lepingus anda Ida-Karjala aladele autonoomia, kuid seda lubadust ei täidetud. Mainitud kahe valla Rahvaste suurus ei soovinud seetõttu Venemaa võimu alla jääda ning nõudsid ühinemist Soomega. Detsembris viis Soome küsimuse Rahvasteliidu ette, teema tõstatamist toetasid ka Balti riigid eesotsas Eestiga. Nii Soome kui ka Baltimaad kartsid, et sündmused võivad viia Venemaa uue agressioonini Soome vastu.

Algne BANDAI Tamashii Rahvaste S. H. Figuarts / SHF Tegevus Joonis - Kamen Rider Neo

Jaanuaris soovitas Rahvasteliit konfliktis vahendajaks Eestit, Lätit või Poolatkuid Venemaa keeldus Rahvasteliidu vahenduskatsetest. Aprillis lasi Soome Rahvasteliidul probleemi edasiseks arutamiseks anda Alalisse Rahvusvahelisse Kohtussekuid Venemaa keeldus tunnistamast kohtu õigust sekkuda Ida-Karjala küsimusse ja lõpuks tunnistas ka kohus ennast antud teemal ebapädevaks.

Pärast Poola ja Prantsusmaa valitsused toetasid Memeli muutmist rahvusvaheliseks linnaksLeedu soovis piirkonna ühendada oma territooriumiga. Jaanuaris tungisid Leedu väed linna ja hõivasid sealse sadama. Pärast seda kui liitlased ei suutnud Leeduga kokkuleppele jõuda, esitasid nad probleemi lahendamiseks Rahvasteliidule. Detsembris moodustas Rahvasteliit uurimiskomisjoni, mis otsustas liita Memeli autonoomse piirkonnana Leeduga. Protseduur Artikkel 90 1. Hooldusnõukogu võtab vastu oma protseduurireeglid, milles määrab esimehe valimise korra.

Hooldusnõukogu koguneb vastavalt vajadusele protseduurireeglite kohaselt, mis peavad sisaldama sätte koosolekute kokkukutsumise kohta nõukogu liikmete enamuse nõudel. Artikkel 91 Hooldusnõukogu kasutab vajadusel Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning allasutuste abi küsimustes, millega keegi neist tegeleb. Ta tegutseb Rahvaste suurus juurdelisatud statuudile, mis põhineb Alalise Rahvusvahelise Rahvaste suurus statuudil ja kujutab endast käesoleva põhikirja lahutamatut osa.

Soome-ugri rahvad

Artikkel 93 1. Kõik organisatsiooni liikmed on ipso facto Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooled. Riik, kes ei ole organisatsiooni liige, võib saada Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooleks tingimustel, mis määratakse igal üksikul juhul kindlaks Peaassamblee poolt Julgeolekunõukogu soovitusel.

Artikkel 94 1. Rahvaste suurus iga liige kohustub täitma Rahvusvahelise Kohtu otsust asjas, milles ta on pooleks. Kui ükskõik kumb pool ei täida temale kohtuotsusega pandud kohustusi, võib teine pool pöörduda Julgeolekunõukogu poole, kes võib, kui ta peab seda vajalikuks, anda soovitusi või otsustada võtta meetmeid otsuse täitmiseks. Artikkel 95 Käesolev põhikiri ei välista organisatsiooni liikmeid andmast oma lahkhelide lahendamist teistele kohtutele juba olemasolevate kokkulepete alusel või selliste kokkulepete alusel, mida võidakse sõlmida tulevikus.

Artikkel 96 1.

Peaassamblee või Julgeolekunõukogu võib küsida Rahvusvaheliselt Kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi igasugustes juriidilistes küsimustes. Teised ÜRO institutsioonid ja allasutused, kellele Peaassamblee võib selleks igal ajal loa anda, võivad samuti küsida kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi nende tegevusest esile kerkinud juriidilistes küsimustes.

Peasekretär nimetatakse Peaassamblee Rahvaste suurus Julgeolekunõukogu soovitusel. Peasekretär on organisatsiooni kõrgeim ametiisik. Artikkel 98 Peasekretär tegutseb selliste volitustega kõigil Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosolekutel ja täidab teisi nende asutuste poolt talle usaldatud funktsioone. Peasekretär esitab Peaassambleele iga-aastase aruande organisatsiooni tööst. Artikkel 99 Peasekretäril on õigus juhtida Julgeolekunõukogu tähelepanu igale küsimusele, mis tema arvates võib ähvardada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

Artikkel 1.

Oma kohustuste täitmisel ei tohi peasekretär ega Sekretariaadi personal küsida või saada juhendeid mis tahes organisatsiooni väliselt valitsus- või Rahvaste suurus. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada nende kui rahvusvaheliste, üksnes organisatsiooni ees vastutavate ametiisikute positsiooni.

Organisatsiooni iga liige kohustub austama peasekretäri ja Sekretariaadi personali ülesannete eranditult rahvusvahelist iseloomu ning mitte Rahvaste suurus neid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Sekretariaadi personali nimetab peasekretär kooskõlas Peaassamblee poolt kindlaksmääratud eeskirjadega. Vastav personal eraldatakse alaliseks tööks Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, Hooldusnõukogus ja vajadusel ka organisatsiooni teistes asutustes. See personal moodustab osa Sekretariaadist. Teenistusse võtmisel ja teenistustingimuste kindlaksmääramisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vajadusele kindlustada töövõime, pädevuse ja aususe kõrge tase.

Personali valikul tuleb pöörata vajalikku tähelepanu valiku võimalikult laiemale geograafilisele alusele. Iga leping ja iga rahvusvaheline kokkulepe, mis sõlmitakse organisatsiooni mis tahes liikme poolt pärast käesoleva põhikirja jõustumist, tuleb esimesel võimalusel registreerida Sekretariaadis ja Sekretariaadi poolt avaldada. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 registreerimata lepingu või rahvusvahelise kokkuleppe pool ei saa viidata sellisele lepingule või kokkuleppele üheski ÜRO asutuses.

Artikkel Kui organisatsiooni liikmete kohustused käesoleva põhikirja järgi on vastuolus kohustustega, mis neil on mingi teise rahvusvahelise kokkuleppe järgi, siis on põhikirja järgsetel kohustustel ülimuslik jõud. Artikkel ÜRO omab iga liikme territooriumil vajalikku õigusvõimet oma funktsioonide täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. ÜRO omab iga liikme territooriumil selliseid privileege ja immuniteete, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks.

Organisatsiooni liikmete esindajad ja tema ametiisikud omavad samuti privileege ja immuniteete, mis on vajalikud organisatsiooni tegevusega seotud funktsioonide iseseisvaks täitmiseks. Peaassamblee võib teha soovitusi käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamise üksikasjade kindlaksmääramiseks, samuti esitada sel eesmärgil organisatsiooni liikmetele konventsioone. Artikkel Käesolev põhikiri ei tühista ega välista riikide suhtes, kes Teise maailmasõja jooksul olid alla kirjutanud riikide vaenlased, toiminguid, mis on ette võetud või sanktsioneeritud selliste toimingute eest vastutavate valitsuste poolt.

Käesoleva põhikirja uuesti läbivaatamiseks võidakse kokku kutsuda organisatsiooni liikmete üldkonverents tähtajal ja kohas, mis määratakse kindlaks Peaassamblee kahe kolmandiku liikmete häältega ja Rahvaste suurus mis tahes seitsme liikme häältega.

Organisatsiooni igal liikmel on konverentsil üks hääl. Käesoleva põhikirja iga muudatus, mis on soovitatud konverentsist osavõtjate kahe kolmandiku häältega, jõustub, kui selle on ratifitseerinud vastavalt oma põhiseaduslikule protseduurile kaks kolmandikku organisatsiooni liikmeist, kaasa arvatud kõik Julgeolekunõukogu alalised liikmed. Kui selline konverents ei ole toimunud enne Peaassamblee kümnendat iga-aastast istungit, arvates käesoleva põhikirja jõustumisest, võetakse ettepanek konverentsi kokkukutsumise kohta Peaassamblee mainitud istungi päevakorda ning konverents kutsutakse kokku, kui seda otsustatakse Peaassamblee liikmete lihthäälteenamusega ja Julgeolekunõukogu mis tahes seitsme liikme häältega.

XIX peatükk Artikkel 1. Käesolev põhikiri kuulub ratifitseerimisele temale alla kirjutanud riikide poolt Rahvaste suurus nende põhiseaduslikule protseduurile. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse juures, kes teatab iga ratifitseerimiskirja deponeerimisest kõigile põhikirjale alla kirjutanud riikidele, aga ka organisatsiooni peasekretärile, niipea Rahvaste suurus ta ametisse nimetatakse.

Käesolev põhikiri jõustub, kui ratifitseerimiskirjad on deponeerinud Hiina Rahvavabariik, Prantsuse Vabariik, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamik teistest põhikirjale alla kirjutanud riikidest.

Rahvasteliit – Vikipeedia

Pärast seda koostab Ameerika Ühendriikide valitsus ratifitseerimiskirjade deponeerimise kohta protokolli, mille ärakiri saadetakse kõigile põhikirjale alla kirjutanud riikidele. Käesolevale põhikirjale alla kirjutanud riigid, kes ratifitseerivad selle pärast jõustumist, saavad ÜRO asutajaliikmetega võrdsed õigused päevast, mil nad on oma vastavad ratifitseerimiskirjad deponeerinud.

Artikkel Käesolev põhikiri, mille hiina- prantsuse- vene- inglise- ja hispaaniakeelsed tekstid on võrdselt autentsed, deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivis.

See valitsus saadab põhikirja nõutaval viisil tõestatud koopiad kõigile teistele allakirjutanud riikide valitsustele. Ülaltoodu kinnituseks kirjutasid ÜRO valitsuste esindajad alla käesolevale põhikirjale. Koostatud San Franciscos tuhande üheksasaja neljakümne viienda aasta kahekümne kuuendal juunil.

Navigeerimismenüü

Rahvusvahelise Kohtu statuut Artikkel 1 Rahvusvaheline Kohus, mis on asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni edaspidi ÜRO peamine kohtuorgan, moodustatakse ja tegutseb kooskõlas käesoleva statuudi sätetega. Kohtunikud valitakse vaatamata nende kodakondsusele kõrgete moraalsete omadustega isikute hulgast, kes omavad oma kodumaal kõrgematesse kohtuametitesse määramiseks nõutavat kvalifikatsiooni või on tunnustatud spetsialistid rahvusvahelise õiguse alal.

Artikkel 3 1. Kohus koosneb viieteistkümnest liikmest, kusjuures tema koosseisus ei tohi olla kaht ühe ja sama riigi kodanikku. Isik, Rahvaste suurus kohtu koosseisu suhtes võib käsitleda rohkem kui ühe riigi kodanikuna, loetakse selle riigi kodanikuks, kus ta tavaliselt kasutab oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Artikkel 4 1. Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad vastavalt alljärgnevatele sätetele kohtu liikmed isikute hulgast, kes on kantud nimekirja Alalise Vahekohtu rahvusgruppide ettepanekul.

ÜRO liikmete osas, kes Alalises Vahekohtus esindatud ei Rahvaste suurus, esitatakse kandidaadid rahvusgruppide poolt, kelle määravad selleks otstarbeks nende valitsused kooskõlas rahvusvaheliste tüliküsimuste rahuliku lahendamise kohta käiva Haagi Tingimused, millistel riik, kes on käesoleva statuudi pool, kuid ei kuulu ÜRO-sse, võib kohtu liikmete valimisest osa võtta, määratakse erikokkuleppe puudumisel Julgeolekunõukogu soovitusel Peaassamblee poolt.

Artikkel 5 1. Vähemalt kolm kuud enne valimiste päeva pöördub ÜRO peasekretär Alalise Vahekohtu liikmete poole, kes kuuluvad käesoleva statuudi poolteks olevatesse riikidesse, ning Rahvaste suurus 4 lõike 2 põhjal määratud rahvusgruppide liikmete poole kirjaliku ettepanekuga, et iga rahvusgrupp teataks kindla aja jooksul kandidaadid, kes võivad enda peale võtta kohtu liikme kohustused.

Ükski grupp ei või esitada rohkem kui neli kandidaati, kusjuures rohkem kui kaks kandidaati ei tohi kuuluda grupi poolt esindatavate riikide kodakondsusesse. Grupi poolt esitatud kandidaatide arv ei või mingil tingimusel ületada täidetavate kohtade arvu rohkem kui kahekordselt. Artikkel 6 On soovitatav, et iga grupp konsulteeriks enne kandidatuuri esitamist oma kõrgemate kohtuasutuste, õigusteaduskondade, kõrgemate õigusteaduslike õppeasutuste ja akadeemiate, aga ka õiguse uurimisega tegelevate rahvusvaheliste akadeemiate rahvuslike osakondadega.

Artikkel 7 1. Peasekretär koostab tähestikulise nimekirja kõigist isikutest, kelle kandidatuurid olid esitatud. Valida võib üksnes nimekirja kantud isikuid, välja arvatud artikli 12 lõikes 2 ette nähtud juhud. Peasekretär esitab selle nimekirja Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule. Artikkel Rahvaste suurus Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad kohtu liikmed teineteisest sõltumatult.

Teadus ja kogud

Artikkel 9 Valimistel tuleb valijail silmas pidada, et kõigile esitatud nõuetele vastaks iga valitav üksikult, aga ka kogu kohtunike koosseis tervikuna tagaks maailma tsivilisatsiooni tähtsamate vormide ja peamiste õigussüsteemide esindatuse.

Artikkel 10 1. Valituks Rahvaste suurus kandidaadid, kes on saanud absoluutse häälteenamuse nii Peaassamblees kui Rahvaste suurus Julgeolekunõukogus. Iga hääletamine Julgeolekunõukogus nii kohtunike valimisel kui ka artiklis 12 ette nähtud kooskõlastamiskomisjoni liikmete määramisel viiakse läbi ilma mis tahes vahetegemiseta Julgeolekunõukogu alaliste ja mittealaliste liikmete vahel.

Kui nii Peaassamblees kui Julgeolekunõukogus on saanud absoluutse häälteenamuse rohkem kui üks sama riigi kodanik, loetakse valituks vaid vanim kandidaat. Artikkel 11 Kui pärast esimest valimiseks kokku kutsutud koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, toimub teine ning vajaduse korral ka kolmas koosolek. Artikkel 12 1. Kui pärast kolmandat koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, võidakse igal ajal nii Peaassamblee kui ka Julgeolekunõukogu nõudmisel kokku kutsuda kuueliikmeline kooskõlastamiskomisjon: kolm Peaassamblee poolt ja kolm Julgeolekunõukogu poolt määratud liiget.

Kooskõlastamiskomisjoni ülesandeks on absoluutse häälteenamusega valida igale veel vabale kohale üks isik ja Rahvaste suurus tema kandidatuur Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule vastuvõtmiseks.

Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab üksmeelsele seisukohale mõne isiku kandidatuuri osas, kes vastab esitatud nõuetele, siis võib tema nime kanda nimekirja, kuigi teda ei olnud artiklis 7 ette nähtud kandidaatide nimekirjas. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab veendumusele, et ta ei ole võimeline valimist läbi viima, tuleb Julgeolekunõukogu poolt määratud tähtajaks vabad kohad täita juba valitud kohtuliikmetel, kes peavad tegema valiku nende kandidaatide hulgast, kes on saanud hääli Peaassamblees või Julgeolekunõukogus.

Kohtunike häälte võrdsel jagunemisel otsustab vanuse poolest vanema hääl.

Permi rahvad

Artikkel 13 1. Kohtu liikmed valitakse üheksaks aastaks ja neid võib uuesti valida. Kohtu esimese koosseisu viie kohtuniku volitused lõpevad kolme aasta pärast ja viie kohtuniku volitused kuue aasta pärast. Peasekretär teeb kohe pärast esimeste valimiste lõppemist liisu teel kindlaks, kes kohtunikest loetakse valituks ülalmainitud kolme- ja kes kuue-aastaseks algtähtajaks.

Kohtu liikmed jätkavad oma ametikohustuste täitmist, kuni nad uutega asendatakse.

• Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased.
• Permi rahvad | Eesti Rahva Muuseum
• Peenise suurus imikutes

Ka pärast asendamist peavad nad alustatud kohtuasjad lõpule viima. Oma lahkumisavalduse adresseerib kohtu liige kohtu esimehele, kes edastab selle peasekretärile. Kui viimane on avalduse kätte saanud, loetakse koht vabanenuks. Artikkel 14 Tekkinud vabad kohad täidetakse esimesteks valimisteks kehtestatud korras, kusjuures tuleb järgida sätet, et peasekretär saadab artiklis 5 ettenähtud kutsed laiali ühe kuu jooksul pärast vaba ametikoha tekkimist.

Valimiste päeva määrab Julgeolekunõukogu.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja

Artikkel 15 Kohtu liige, kes on valitud asendama liiget, kelle volituste aeg ei ole veel lõppenud, jääb oma ametikohale kuni asendatava volituste lõppemiseni. Artikkel 16 1. Kohtu liikmed ei või täita mingisuguseid poliitilisi või administratiivseid funktsioone ega tegelda muu kutsetööga.

Kahtluse korral lahendab küsimuse kohus.

Artikkel 17 1. Ükski kohtu liige ei või täita esindaja, nõuniku või advokaadi ülesandeid üheski kohtuasjas. Põhjapoolsete komide põlised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük ning põhjapõdra- ja veisekasvatus. Udmurdid, bessermanid ja lõunapoolsed komid on valdavalt tegelenud põllunduse ja karjakasvatusega.

Komid on ajaloost tuntud heade kaupmeestena ning osalenud venelaste korraldatud Siberi avastamise ja koloniseerimise retkedel.

Avaleht Näitused Uurali kaja Permi rahvad Permi rahvad Komid sürjakomid ja permikomid ning udmurdid sh bessermanid elavad Uurali eelmäestikus Euroopa ja Aasia piiril.

Udmurdid on paljudele uurijatele silma paistnud oma koduarmastuse ja paiksusega.