Millised on liikmete suurused

Vähemalt üks likvideerijatest peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama: 1 osakapitali vähendamise või 2 osaühingu lõpetamise, likvideerimise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3 pankrotiavalduse esitamise. Juhatuse esindusõigus 1 Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Elektrooniline hääletamine toimub elektroonilises vormis. Kui ühistul on üle liikme, valib üldkoosolek juhtimisorganiks volinike koosoleku Volikogu , kelle pädevusse antakse põhikirjas määratud ulatuses üldkoosoleku tööfunktsioonid.

Üleantavate dokumentide koosseis võib olla kindlaks määratud põhikirjas ja sõltub sellest, milline on juhatuse pädevus ning mille eest juhatus vastutab.

Mis on Riigikogu?

Kuna juhatus korraldab MTÜ raamatupidamist MTÜS § 35tuleb juhatuse vahetudes anda üle kõik seda võimaldavad dokumendid mõistliku aja jooksul. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.

Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Osanike osaluste suurus muutub oluliseks siis, kui vaja on läbi viia osanike üldkoosolek ja strateegilisi otsuseid vastu võtta. Reaalses elus ja eriti väiksemates ettevõtetes muidugi elu nii must-valge ei ole. Tihtilugu on kas kõik või mõned osanikud neist juhatuse liikmed ja igapäevase tegevusega seotud ning vastavalt ka omavahelised suhted komplitseeritumad.

Ettevõtte põhikiri

Juhatuse koosseisu peaks kuuluma siiski vaid need osanikud, kes igapäevase juhtimisega tegeleda tahavad ja vastutust kanda soovivad. Passiivne juhatuse liige ei maksaks olla. Oma õigusi sa ei rakenda, aga vastutust kannad teistega võrdselt.

Juhatuse liikmete arv on enamastisuurtes ettevõtetes suuremgi.

Coop Põlva TÜ põhikiri

Mitme juhatuse liikme korral valitakse juhatuse esimees, kelle sõnaõigus on kõige suurem. Teised tegelevad peamiselt oma valdkonnaga — nt müügi, põhitegevuse, finantsküsimustega. Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad suuremad, mitte-igapäevased otsused — näiteks aastaaruande kinnitamine, juhatuse määramine, põhikirja muutmine, osakapitali muutmine jne.

Tere Korteriühistu tegevuse alused tulenevad korteriühistuseadusest KÜSselles reguleerimata küsimustes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust MTÜS. Põhikiri peab olema kooskõlas kehtiva seadusega. Seega võite küll põhikirja uue seadusega kooskõlastamist alustada ja selle lõpulegi viia, ent kehtima peaks see siiski hakkama koos seaduse jõustumisega ja selle kohta tuleks teha muudatustesse ka vastav märge. Üleantavate dokumentide koosseis võib olla kindlaks määratud põhikirjas ja sõltub sellest, milline on juhatuse pädevus ning mille eest juhatus vastutab. Kuna juhatus korraldab MTÜ raamatupidamist MTÜS § 35tuleb juhatuse vahetudes anda üle kõik seda võimaldavad dokumendid mõistliku aja jooksul.

Ühe osanikuga väikeses ettevõttes on küsimus vaid selles, kuidas täpselt mingit paberit nimetama peaks, mitme osanikuga ettevõttes tuleks otsustuspädevustel hoolega silma peal hoida. Kunagi ei tea, millal võib kellelgi osanikul näiteks rahalisi probleeme tekkida.

Parem, kui suhted on selged ja fikseeritud, riske ja emotsioone on vähem.

Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse ja põhikirja uue teksti. Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama: 1 osakapitali vähendamise või 2 osaühingu lõpetamise, likvideerimise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3 pankrotiavalduse esitamise.

Hääleõiguse piiramine Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

Ettevõtte osanike õigused – Millised ja kuidas?

Osanike otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, sätestatud korras. Kui osaühingul on audiitor või nõukogu, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse.

Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liige ei pea olema osanik.

Liikmel on õigus igal ajal liikmesus kolmandale isikule üle anda. Liikmesuse üleandmiseks esitavad ühistu liige ja isik, kellele liikmesus soovitakse üle anda, juhatusele ühise kirjaliku allkirjastatud avalduse, milles ühistu liige kinnitab, et ta soovib liikmesuse teisele isikule üle anda, ning milles isik, kellele liikmesus üle antakse, avaldab soovi ühistu liikmesus üle võtta ning kinnitab ka seejuures, et on tutvunud ühistu põhikirjaga, annab nõusoleku võtta üle ühistu liikmesusest tulenevad õigused ja kohustused, millega ta astub ühistu liikmeks liikmesuse üle andnud liikme asemele.

Juhatus kontrollib, kas isik, kellele liikmesus punkti Juhatus teeb otsuse ühe kuu jooksul alates punktis Kui ei esine punktis Juhatuse otsuse tegemise päevast loetakse liikmesuse üle võtnud isik ühistu liikmeks.

Kui juhatus liikmesuse üleandmisest põhjendatult keeldub, jääb ühistu liikmeks liikmesuse üleandmist soovinud isik. Juhatus edastab liikmesuse üleandmise või sellest keeldumise otsuse kirjalikult ühe kuu jooksul otsuse tegemisest vastavatele osapooltele.

Liikmesuse üleandmise korral ei pea isik, kellele liikmesus üle antakse, tasuma ühistule osamaksu. Ühistu liikme surma korral ei lähe liikmesus automaatselt üle surnud liikme pärijatele ning kohaldub põhikirja punkt Liikme osamaks Kui üldkoosoleku kutsub kokku audiitor, määrab päevakorra tema. Olemas on nii korraline kui ka erakorraline üldkoosolek.

Korraline üldkoosolek toimub vähemalt kord aastas ning seal kinnitatakse majandusaasta aruanne.

Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)

Korralise üldkoosoleku kord ja tähtaeg on kindlaks määratud põhikirjas. Üldkoosolek ei tohi toimuda hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppemist. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku vaid põhikirjas ette nähtud juhtudel. Seda võib nõuda nõukogu või audiitor, kui see on aktsiaseltsile vajalik.