Liikme suuruse parand

Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine 1 Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Korterihoonestusõigus 1 Kui hoonestusõigus kuulub mõtteliste osadena mitmele isikule, võivad hoonestajad kokku leppida selles, et igal kaasomanikul tekib eriomand eluruumile või mitteeluruumile hoonestusõiguse oluliseks osaks olevas või hoonestusõiguse alusel ehitatavas hoones ja luuakse korterihoonestusõigused. Maris Johannes keeldus kohtuvaidlust kommenteerimast, öeldes, et ta ise ei ole Eesti Taaras päevagi töötanud.

Kui korteriühistul on kohustus esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus registrile esitatud majandusaasta aruande järgi.

Kui käesoleva seaduse § 41 lõike 2 kohaselt on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse pandiõiguse suurus selles osas majanduskavas sisalduva prognoosi järgi. Korteriomaniku õigus saada teavet 1 Liikme suuruse parand on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Korteriomaniku kohustus anda teavet 1 Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi.

Värsked postitused

Muu isiku õigus saada teavet Kui korteriomand on koormatud piiratud asjaõigusega, on piiratud asjaõiguse omajal õigus saada korteriühistult teavet korteriomaniku majandamiskulude võlgnevuse suuruse ja selle tekkimise aluste kohta. Reservkapital Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest.

Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. Järelevalve Järelevalvele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-s 34 sätestatut.

Eesti Vabariigi elamuseaduse muutmise seadus – Riigi Teataja

Raamatupidamine 1 Juhatus korraldab korteriühistu raamatupidamist. Sellisel juhul kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Majandusaasta aruanne 1 Kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1—4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Kui audiitorkontroll on kohustuslik, esitatakse aruanne koos vandeaudiitori aruandega. Pankrotiseaduse kohaldamine Korteriühistu maksejõuetuse korral kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Ajutise majanduskava kehtestamine 1 Halduri ettepanekul otsustab kohus ajutise majanduskava kehtestamise. Ajutine majanduskava peab tagama vähemalt pankrotimenetluse kulude katmise ja korteriomandite tavapärase valitsemise kuni käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud majanduskava kehtestamise otsustamiseni.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama ette vähemalt 7 päeva.

Majanduskava kehtestamine 1 Pärast nõuete kaitsmist otsustab kohus halduri ettepanekul korteriühistu majanduskava kehtestamise korteriühistu maksevõime taastamiseks edaspidi maksevõimet taastav majanduskava või korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamiseks edaspidi korteriühistut lõpetav majanduskava.

Korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamise määruse peale võib määruskaebuse esitada ka korteriomandit koormava piiratud asjaõiguse omaja. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja

Maksevõimet taastava majanduskava kehtestamine 1 Kohus otsustab maksevõimet taastava majanduskava kehtestamise, kui kõiki asjaolusid arvestades on korteriühistu maksevõime taastamine mõistliku aja jooksul võimalik. Kohus arvestab majanduskava kehtestamise otsustamisel kõiki asjaolusid, eelkõige korteriomandite tähendust korteriomanike jaoks, korteriomanike maksevõimet ja maksejõuetuse tekkimise põhjusi.

Korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamine Kohus otsustab korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamise ning korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu Liikme suuruse parand, samuti korteriomandeid koormavate piiratud asjaõiguste lõpetamise või ülekandmise avatavasse kinnisasja registriossa, kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole maksevõimet taastava majanduskava kehtestamine võimalik.

Korteriomandite ja korteriühistu lõpetamise viisid 1 Korteriomandid ja korteriühistu lõpetatakse korteriomanike vahel sõlmitud eriomandi lõpetamise kokkuleppega või korteriomandite omaniku otsusega. Eriomandi lõpetamine kokkuleppega 1 Korteriomanikud võivad kokkuleppega otsustada korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamise. Eriomandi lõpetamise nõudmine 1 Korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmise nõudmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 eriomandi kokkuleppe muutmise kohta sätestatut.

Korteriomandite registriosade ja korteriühistu registrikaardi sulgemine 1 Avalduse kanda korteriühistu likvideerimine registrisse esitab korteriühistu korteriühistute registri pidajale. Avaldusele tuleb lisada eriomandi lõpetamise kokkuleppe ärakiri.

Pärast avalduse saamist edastab kinnistusraamatu pidaja avalduse korteriühistute Liikme suuruse parand pidajale.

Suletud registriosade andmed kantakse avatava registriosa vastavatesse jagudesse. Korteriühistu registrikaardi võib sulgeda pärast korteriühistu likvideerimist.

Õigeaegselt teatama veenäidud. Veenäitude mitteteatamisel arvestatakse kulutatud vee kogus võrdseks eelneval kuul tarbitud veega, edaspidi toimub arvestus vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale. Informeerima juhatust pikemaks ajaks kodust lahkumisest ja teatama kontaktisikud, kes kindlustavad korterisse sissepääsu avarii korral ja kelle poole on võimalik pöörduda korteriomandiga tekkivate muude probleemide korral.

Mitte reostama üldkasutatavaid ruume trepikojad, kelder ega õueala. Keelatud on ladustada prügikonteinerite juurde autokumme, akusid, ehitusprahti, mööblit.

Korteriomanik on kohustatud need omal kulul vedama prügimäele. Reostatud üldkasutatavate ruumide ja õueala koristamise kulud kannab korteriomandi omanik.

Täitma teisi EV õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Käesoleva põhikirja punktides 3. Ühistu vara ja tegevus 4. Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.

MORGENSTERNI SELTS

Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Ühistul on osakapital. Osakapital moodustub ühistu liikmete osamaksude summast. Ühistu liikme osamaksu suurus ühistu varas on võrdeline ühistu liikme omanduses oleva te korteriomandi te eseme reaalosa de suurusega.

Osamaksu tasumise korra määrab ühistu asutamiskoosolek. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud ühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

Tegevus 4. Ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, hooldamiseks ja haldamiseks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid töid ise. Vajaduse korral võib ühistu kasutada oma tegevuses ühistu liikmete isiklikke seadmeid, transpordivahendeid ja tööriistu, Liikme suuruse parand omanikule nende kasutamise kulud.

Osakapital, mis moodustub ühistu liikmete osamaksudest, ei või olla väiksem ühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu oodatavatest kuludest. Ühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise mõttelise osa suurusega.

Osamaks tasutakse käesoleva põhikirja punktis 3. Ühistu sihtkapital moodustub ühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest elamu remondi ja parendamise kulude katmiseks, sisseastumismaksetest, majandusabist toetusest ja ühistu tuludest pangaintressid, viivised, üüri- ja renditasud jm. Sihtkapital kajastatakse ühistu bilansis omakapitali reservina elamu majandamise sihtkapital.

Ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse, mis määratakse käesoleva põhikirja punkt 3. Nende maksetega tasumisega viivitamisel tekkinud kahju viivised tasub ühistule liige või muu isik, kes maksmisega viivitas.

Kui võlgnevus ühistu ees on 3 kolme või enama kuu maksete suuruses, võib võlgniku korteriomandi maja ühistest võrkudest välja lülitada. Otsuse väljalülitamise kohta teeb juhatus.

Väljalülitamisega seotud kulutused kannab korteriomanik. Sisseastumis- osa- sihtotstarbeliste- erakorraliste maksete, kommunaalteenuste ja ühistu poolt osutatud teenuste eest võlgnevuse sissenõudmiseks on ühistul õigus esitada võlgniku vastu hagi kohtusse või sundtäitmise nõue täiturile või sõlmida võlgnikuga pandilepinguid võla tasumise garanteerimiseks. Ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid oma liikmetega ja teiste füüsiliste- ning juriidiliste isikutega.

Ühistul on õigus võtta oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks laenu. Ühistul on õigus pöörduda oma liikmete huvides kohtu poole. Vajaduse korral võib ühistu kasutada oma tegevuses ühistu liikmete isiklikke vahendeid, hüvitades omanikele vastavad kulud.

Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust vastavalt kehtestatud korrale. Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras ühistu revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid.

Ühistu juhtorganiteks on üldkoosolek ja juhatus. Ühistu üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtorgan. Ühistu igapäevast tegevust korraldab ühistu juhatus. Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatus valitakse kolme- kuni viieliikmelisena, kusjuures vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema sama ühistu liikmed.

Korteriühistu põhikiri 1 Korteriühistul võib olla põhikiri.

Ühistu liikmete üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Ühistu juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas.

Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette.

Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Väljaspool ühistu elamuid elavatele omanikele teatatakse koosoleku toimumisest nende poolt antud aadressile. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg.

Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest.