Ase vahenemise pohjused. Ülepüük – Vikipeedia

Erinevad põhjused võivad olla näiteks rahvastiku vananemine , muutuv tööstus, tahtlik kahandamine, et parandada elukvaliteeti linnas, või üleminekufaas linna arengus. Linnaplaneerijad on kahanevate linnade mõiste tekkimisele tahtmatult kaasa aidanud, planeerides "vähemale": vähematele inimestele, vähem hooneid, väiksem maakasutus. Ülepüügi vormid[ muuda muuda lähteteksti ] Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi: Kasvu ülepüük tähendab, et püütud kalade keskmine pikkus on väiksem kui suurus, mis võimaldaks maksimaalset teoreetilist tulu ja saagi jätkusuutlikkust. Järglaste taastootmiseks pole enam piisavalt täiskasvanuid.

Mõiste päritolu[ muuda muuda lähteteksti ] Kahanevate linnade mõiste viitab tavaliselt metropolidelemille rahvastik lühikese aja jooksul tunduvalt väheneb. Erinevad põhjused võivad olla näiteks rahvastiku vananeminemuutuv tööstus, tahtlik kahandamine, et parandada elukvaliteeti linnas, või üleminekufaas linna arengus.

Kõik põhjused nõuavad erinevat lähenemist ja oma lahendusplaani.

Hollander et al [6] ja Glazer [7] nimetavad võimalike põhjustena raudteid sadamalinnades, riigi infrastruktuuri nt kiirteed mitteväärtustamist ja suburbaniseerumist. Pallagst [1] leiab, et kahanemine on deindustrialiseerumise tulemus, sest töökohad liiguvad linnakeskusest odavamale maale ääremaal.

Ase vahenemise pohjused arengud on toimunud näiteks Detroitismille autotööstus kolis äärelinna, kus on ruumi laienemiseks ning odavam kinnisvara. Fordistliku industrialiseerimise mudeli järgi on urbaniseerumine tsükliline protsess ning linnade ja regioonide kahanemine võimaldab lõpuks suuremat kasvu.

Ülepüügi vormid[ muuda muuda lähteteksti ] Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi: Kasvu ülepüük tähendab, et püütud kalade keskmine pikkus on väiksem kui suurus, mis võimaldaks maksimaalset teoreetilist tulu ja saagi jätkusuutlikkust.

Linnad, mis keskenduvad liiga palju ühele majandusharule, muutuvad haavatavaks kiirete muutuste ees. Riigi omanduses olevad firmad ei pea vastu erastamisega kaasnevatele muutustele, mis viib tehaste sulgemiseni ja laiaulatusliku töötuseni.

On levinud eriti Ida-Euroopa postsotsialistlikes riikides. Linnaplaneerijad on kahanevate linnade mõiste tekkimisele tahtmatult kaasa aidanud, planeerides "vähemale": vähematele inimestele, vähem hooneid, väiksem maakasutus.

Linnad hakkavad kahanema majanduslanguse tõttu, mis on tavaliselt sõja, võla või piisava tootmis- ja tööjõu puudumise tulemus. Rahvastiku vähenemine mõjutab suurt hulka kogukondi, nii suurte linnastunud alade lähedal kui ka neist kaugel. Need kogukonnad koosnevad tavaliselt põliselanikest ja pikaajalistest elanikest, seega esialgne elanikkond ei ole suur.

Inimeste väljaränne on sellisel juhul kahjulik tootmispotentsiaalile ja elukvaliteedile nendes regioonides ning ühtlasi kaasneb sellega rahvastiku ja Ase vahenemise pohjused vähenemine. Teine selliseid muutusi esilekutsuv põhjus on töömigratsioon. Rahvaarvu vähenemine ei tekita usalduslikku õhkkonda linnas ja sageli halvendab omavalitsuse moraali.

Koos nõrga majandusega hakkab linn ja selle infrastruktuur halvenema kodanike korrashoiu puudumise tõttu.