Kui palju peaks parlamendiliikme paksus,

Suvel on keskmine temperatuur 37,8—46,1°. Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. India asetseb troopikavöötmes ja lähistroopikavöötmes. Nad teevad ka ettepaneku rajada ökoloogiliselt esinduslike ja väärtuslike mere- ning rannikukaitsealade võrk.

Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt. Himaalaja mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest.

Kogu India Himaalajast lõuna pool asetseb troopikavöötmes ja seal domineerivad Aasia mussoonid. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid. Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum.

India kliimat mõjutavad tugevalt Himaalaja ja Thari kõrb. Himaalaja takistab Kesk-Aasia katabaatituulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel. Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni. Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju. Mäenõlval paiknev Cherrapunji küla Meghalaya osariigis on maailma sademeterikkaim koht: sealne aasta keskmine sademete hulk on 11 mm.

Suvine sademete hulk varieerub tugevasti ka aastati. Rannad ja kaguosa jäävad vihmaperioodi kõige raskemate rünnakute alla ning neid räsivad igal aastal tsüklonid ja üleujutused. Indias on ülekaalus neli suurt kliimagruppi: troopiline märg, troopiline kuiv, lähistroopiline niiske ja mägine. Suvel on keskmine temperatuur 37,8—46,1°. Kõrgeim Indias registreeritud temperatuur oli Phalodis Jodhpuri ringkonnas Rajasthanis 51,0°. Himaalajas uhub vihm palju mulda ja kruusa jõgedesse. Iga-aastaste üleujutuste ajal toovad Ganges ja selle lisajõed tasandikele viljakandvaid setteid.

Need setted on aastatuhandete jooksul soodustanud intensiivset põllumajandust, kuid need ka raskendavad kunstlikku niisutust ja hüdroenergeetikat. Jaanuaris ja veebruaris puhuvad kirdest talvemussoonid. Sajab vähe ja ilm on jahe. Vihmaperioodide vahele jäävad kuiva ja sooja ilmaga kevad ja sügis. Kogu Indias Himaalajast lõuna pool on kevad, suvi ja sügis väga soojad: igal aastal tuleb ette temperatuuri üle 50 °C. Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. Lõuna-Indias on ka talvel päris soe.

Dekkani kiltmaal on jahedam, Põhja-Indias esineb ka pakast. Talvel moodustub Aasia kohal suur kõrgõhuala, mille mõju all on ka põhjapoolkera külmapoolus. Suuremas osas Indias ja lähedastel merealadel puhub sel ajal kirdemussoon.

Põhja-Indias Himaalaja lähedal valitsevad loodetuuled. Kirdes asetsevad mäed takistavad Siberi külma õhu sissetungi.

Dekkani kiltmaal on enamikus kohtades troopiline kliima, jaanuari keskmine temperatuur on 20—25 °C, Põhja-India tasandikel langeb see umbes 15 °C-ni. Talvel on üldiselt kuiv, kuid eriti Dekkani kiltmaa idaranniku lõunaosas, kus mussoon on kogunud Bengali lahelt piisavalt niiskust, sajab palju vihma.

Kevadel Aasia kõrgrõhkkond nõrgeneb ja kirdemussoon vaibub. Tugeva päikesekiirguse ning kuiva pilvitu kontinentaalõhu tõttu võib minna väga soojaks. Paljudes kohtades on mai aasta kõige soojem kuu.

Vastu suve läheb ilm ebastabiilseks. Edelamussoon puhken ühte lugu, tuues niisket õhku ning pilvi ja vihma. See suvemussoon on lõunapoolkera kagupassaadi jätk.

Pärast ekvaatori ületamist pöördub õhuvool paremale ja puhub Kagu-Aasia poole. Seda põhjustab madalrõhkkond, mille kese on Indiast loodes. Seal, kus edelamussoon puhub mägedesse, sajab palju, paiguti üle mm aastas, Cherrapunji külas Assamis üle 12 mm aastas. See piirkond on samal laiuskraadil nagu Aafrika keskne kõrbepiirkond. Loode-India kõrbeosas sajab alla mm aastas. Kõrb on seal sellepärast, et mäed takistavad sajuõhu ligipääsu. Juuli keskmine temperatuur on kaugel põhjas üle 30 °C ning Dekkani kiltmaal vahemikus 25—30 °C.

Meretuule, pilvede ja päikese vähesuse tõttu on juuli ja august sageli jahedamad kui mai. Mussoonisüsteem võib kirjeldatud mustrist oluliselt kõrvale kalduda: ühel aastal võib sadada keskmisest poole rohkem, teisel aastal poole vähem.

Mõnikord algab suvemussoon hilja. Tuleb ette sajuta perioode ja tugevat sadu lühikese aja jooksul.

Nimi[ muuda muuda lähteteksti ] Nimi "India" tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindūš.

Mussoonkliima võib kaasa tuua põuda, näljahäda ja üleujutusi. Täna on see väljakutse suur, tekitades eksistentsiaalseid ohte bioloogilisele mitmekesisusele ja mitmetele inimkooslustele ning ohustades majanduse arengut ja inimeste elu jätkusuutlikkust. Mida rohkem India kasvab ja linnastub, seda mürgisemaks muutuvad selle veekogud. Iga päev satub jõgedesse ja muudesse veekogudesse ligi 40 miljonit liitrit reovett, kusjuures ainult väike osa on piisavalt puhastatud.

Maailmapanga hiljutine aruanne viitab sellele, et selline reostuse eraldumine ülesvoolu alandab majanduskasvu allavoolu asuvates piirkondades, vähendades nende piirkondade SKP kasvu kuni kolmandiku võrra. Hullemaks teeb selle see, et keskmise sissetulekuga riikides nagu India, kus veereostus on suurem probleem, suureneb mõju peaaegu poole SKP kasvu vähenemiseni.

Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia

Keskkonna seisundi halvenemise kulud Indias on hinnanguliselt 3,75 triljonit INR 80 miljardit dollarit aastas. Ainuüksi veereostusega seotud tervisekulud on hinnanguliselt umbes — miljardit INR 6,7—8,7 miljardit dollarit aastas - need on enamasti seotud alla viieaastaste laste kõhulahtisuse suremuse ja haigestumusega ning muude rahvastiku haigestumistega.

Lisaks majanduslikele kulutustele põhjustab India puudus inimelu aastas vee, kanalisatsiooni ja hügieeni puudumise tõttu. Ülemaailmselt sureb veega seotud haiguste tagajärjel igal aastal 1,5 miljonit alla viieaastast last ja miljonit tööealist inimest. Himaalaja jõed tekivad lume ja liustike sulamisel ning voolavad pidevalt aastaringselt. Mussoonikuude jooksul sajab Himaalajas suurel hulgal sademeid ja jõed paisuvad, põhjustades sagedasi üleujutusi.

Keskkond Saadikud märgivad, et Läänemere merekeskkonna kaitsmine on üks tähtsamaid aspekte, mida tuleb ELi põllumajandus- ja struktuuriprogrammide rakendamisel selles piirkonnas arvesse võtta.

Nad teevad ka ettepaneku rajada ökoloogiliselt esinduslike ja väärtuslike mere- ning rannikukaitsealade võrk. Samuti rõhutatakse vajadust kaitsta ja tugevdada Läänemere piirkonna kalavarusid. Parlamendiliikmed ütlevad, et võimalik naftakatastroof võib hävitada suurema osa Läänemere mere-elustikust ning nad nõuavad laiemat kooskõlastustööd sellise õnnetuse vältimiseks ja juhul, kui see siiski peaks aset leidma, ühiste mehhanismide kokkuleppimiseks selle tagajärgede vastu võitlemiseks.

Saadikud avaldavad arvamust, et naftatankerite liigitusnormides tuleb arvesse võtta piirkondlikke tingimusi, nagu jääkihi paksus talvel.

Lesson 14 - Is God holy or loving, or both? The Pioneer School

Samuti soovitavad nad keelata naftatransport ühepõhjaliste tankeritega. Transport ja liikuvus Saadikud soovitavad uue programmi "Piirideta Läänemeri" loomist, mille eesmärk oleks ladusa piiriületuse hõlbustamine piirkonnas, sealhulgas liikmesriikide ja Venemaa vahel. Samuti toetavad nad Läänemere piirkonda Kesk- ja Lääne-Euroopa liikmesriikidega ühendava "Läänemere kiirtee" rajamist Raportis leitakse, et Põhjamaade kolmnurga üleeuroopalist võrku tuleks laiendada kogu piirkonnale ja et TEN süsteemi raames tuleks kaasata ka Barentsi koridori ja Botnia koridori maantee- ja raudteetrassid.

Parlamendiliikmed nõuavad samuti Rail Baltica projekti elluviimist ning kogu piirkonda ühendava kiirraudtee loomist.

Lisaks nõuavad parlamendiliikmed Via Baltica kiirtee kui Läänemere piirkonda Kesk- ja Lääne-Euroopa liikmesriikidega ühendava prioriteetprojekti valmimist Saadikud märgivad veel, et kuna enamik piirkonna siseriiklikke turge on suhteliselt väikesed ning kuna piirkonna ELi liikmesriigid on üksteisest majanduslikult erakordselt sõltuvad, tuleb tagada nelja põhivabaduse isikute vaba liikumise, kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise täielik rakendamine piirkonnas asuvate ELi liikmesriikide vahel.

Saadikud kutsuvad Läänemere piirkonna riike üles toetama aktiivselt programme, mille eesmärk on uute kunsti- ja kommunikatsioonivormide loomine ning rahvusvahelise liikuvuse ja kultuurivahetusprogrammide soodustamine. Samuti avaldavad nad toetust piirkondlikele õpilasvahetustele ja soovitavad piirkonna ülikoolidel moodustada võrgustikke ja leppida kokku tööjaotuses, et kujundada tippkeskusi, mis oleksid võimelised rahvusvahelisel tasandil konkureerima.

Kuritegevus Parlamendiliikmed märgivad, et kuna regiooni idapiir on märkimisväärseks organiseeritud kuritegevuse läbipääsuteeks, kusjuures eriti murettekitav on inim- ja uimastikaubandus, peab Europol olema rohkem kaasatud ning vaja on tõhustatud koostööd nii ELi kui valitsustevahelisel tasandil. Seejuures tuleb idapiiril piirikontrolli tõhusust parandada, eriti olemasoleva infrastruktuuri uuendamise ja legaalse piiriületuse toetamise teel, ning selleks on vajalik piisavate summade eraldamine Euroopa välispiiride fondist.

Kaliningrad Raportis öeldakse, et Kaliningradi oblast on jätkuvalt enklaav, mida vaevavad paljud sotsiaalsed, majanduslikud ja ökoloogilised probleemid, näiteks piirkonnas sõjaväebaaside ja relvade kohalolust tulenev oluline ökoloogiline oht, tõsine oht tervisele ning organiseeritud kuritegevuse ja narkosõltuvuse kõrge tase.

Seetõttu nõuavad saadikud tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ja Euroopa Liit kaaluksid võimalust kujundada Kaliningradi oblastist avatum ja vähem sõjaväestatud katsepiirkond, millel oleks parem juurdepääs siseturule. Samuti taotletakse täielikku navigatsioonivabadust Läänemerel. Taustainfo Põhjamõõtme idee algataja oli Soome ning selle eesmärgid on kirjas Põhjamõõtme tegevuskavades.

Esimene tegevuskava kehtis aastatel — ning selle keskmes olid keskkond, tuumaohutus, võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu ja Kaliningrad. Teine loodi aastateks — ja selle prioriteedid on majandus, inimressursid, keskkond, piiriülene koostöö ning justiits- ja siseküsimused.

Erivajadustega piirkondadena mainitakse Kaliningradi ja Arktika piirkonda. Kuna Põhjamõõtme teise tegevuskava kehtivusaeg saab ELi-Venemaa tippkohtumiselt Helsingis Ta leidis, et "hoolimata drastilistest poliitilistest muutustest, ei ole Läänemere enda keskkonnakaitse nimetamisväärselt paranenud alates Meie üks ettepanekutest oli lõpetada täielikult naftavedu Läänemerel.