Suurendab palliga liiget,

Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase suunatud ründamisel.

Sama kooli suurendab palliga liiget olid Tallinna ühe tugevama meeskonna Russi taimelavaks. Tema mänguoskust märgati ja koondise treener Herbert Niiler võttis ta esmakordselt rahvuskoondisse II maailmasõja päevil Venemaal tagalas olles avaldus Dudkini organiseerimisoskus. Õppides aastail Moskva Kehakultuuriinstituudis, oli tema roll suur Eesti korvpalli jätkusuutlikkuse tagamisel ka rasketel sõja-aastatel Venemaal, kus ta organiseeris kaks meeskonda Kalev ja Spartak NSV Liidu meistrivõistlustel mängimiseks Koos Aleksander Rüngaga sai ta Mängijana lõpetas varakult kohe pärast sõda, nähes enda missiooni treenerina.

Tema käe alt tulid ka kohe head tulemused. Treenerina viis meeskonna Eesti meistriks kuuel korrallisaks seitse hõbemedalikohta ja kuus pronksi ning kuus Eesti karikavõitu. Põhitööks oli TPI kehalise kasvatuse kateedri õppejõud, hiljem samas dotsent ja kateedri juhataja.

Kohtuniku vile võttis esmakordselt suhu juba aastase noormehena Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega.

SCP-432 Cabinet Maze (Object-luokka: Safe)

Ajareeglid ja aja kasutamine mängus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli määrustik sisaldab mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul. Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks.

Mängu normaalaeg koosneb neljast minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit.

Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit.

Eesti iseseisvumise aastal Tallinnas vene peresse sündinud Jaroslav Dudkin oli XX sajandi Eesti korvpalli kõige laiema haardega mees.

Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegu kasutatakse, kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega. Aeg käivitatakse kohtuniku märguande suurendab palliga liiget. Jooksvat aega ehk olukorda, kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul, FIBA reeglites ei lubata.

Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. Samas võib täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja. Võimalik on näiteks rahatrahv. Võimalik on ka mängule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavõtjate kokkulepet.

Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi. Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul. Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust.

USA-s peatati Kennedy suguvõsa kahe kadunud liikme otsingud

Allkiri kantakse mängu protokolli. Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks.

Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli suurendab palliga liiget vastasvõistkonnale. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub, lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang 5 sekundi piirang.

Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega.

Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul.

Hoides palli kauem kui 5 sekundit, rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, näiteks Suurenda liikme vaakumi, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud.

Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks.

Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit. Vead[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi, mida tuntakse vea nime all. Vigadeks ei nimetata kõiki määruste rikkumisi, vaid ainult neid, mida määrustikus vigadeks nimetatakse. Tuntakse suurendab palliga liiget viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga.

Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt. Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead.

Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise pealeviske takistamisel.

Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Korvpalli mängitakse piiratud ruumis liikudes, mistõttu iga kehakontakti ei loeta veaks.

Isikliku vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul.

Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed. Seletust illustreerib antud joonis. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte alusel mängijal õigus selle mõttelise silindri sees üles ja alla hüpata ehk tal on õigus õhuruumile oma silindri kohal. Mängija, kelle kehaosa väljub nimetatud mõttelisest silindrist ning puudutab vastast ehk tungib vastase mõttelisse silindrisse loetakse kehakontakti põhjustajaks. Juhul kui vastasmängijate kontakt on kohtuniku hinnangul suurendab palliga liiget rikkuv, mäng peatatakse ja kehakontakti põhjustajale määratakse karistus.

Palliga ründaja ei oma mõttelist silindrit enda ümber.

Eesti Korvpalli Kuulsuste Hall sai kolm uut liiget

Kehakontakti põhjustaja olukorras kaitse vs palliga ründaja määratakse järgnevalt. Palliga ründaja loetakse põhjustajaks siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas ja näoga vastase poole, hoides käsi oma "silindri" sees.

Jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. Kohtunik signaliseerib isiklikku viga parema tõstetud rusikaga, vasakuga osutab vea sooritanule Kahepoolne viga ehk nn topeltviga vilistatakse siis, kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvialuses võitluses lauapõrkest langeva palli lauapalli pärast.

Ebasportlik viga on vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise.

Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase suunatud ründamisel. See tähendab, et eesmärgi saavutamine tõukamise, löömise, kinni hoidmise või muu sarnase tegevuse abil ei ole lubatud. Olukorras, kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga.

Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusse, tegemata seejuures katset suurendab palliga liiget ära palli ennast. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, suurendab palliga liiget või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja on teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Kui ebasportlik viga määratakse füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest.

Selleks võib olla sõimlemine, ebaviisakas käitumine ja solvavate žestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele.

Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige.

Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist. Mänguolukorrad[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallimängus võivad väljakul mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras.

Navigeerimismenüü

Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. Korralduse selleks annab võistkonna treener. Treener saadab mänguks valmis mängija mängu sekretariaadi juurde, kes palub lauakohtunikult vahetust. Surnud palli olukorras signaalib lauakohtunik tavaliselt iseloomuliku heliga vahetuse soovi. Väljakule minekuks annab loa väljakukohtunik. Mängijaid võib vahetada ka mitmekaupa.

Määruste rikkumise järgselt surnud palli olukorras võib mängijaid vahetada see võistkond, kelle liikmed ei rikkunud reegleid. Kumbki võistkond võib võtta üheminutilise vaheaja igal veerandajal ja kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta üheminutilise vaheaja. Minutiline vaheaeg on olukord, kus võistkonnad kogunevad pärast vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nõuannete saamiseks.

Suurendab palliga liiget vaheaeg antakse pärast treeneri vastavat palvet lauakohtunikule.

Pall on audis, kui: see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. Vastutab see, suurendab palliga liiget mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist, kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, jätkatakse mängu hüppepalliga. Hüppepall keskringis. Mängijad püüavad palli suunata oma võistkonna kaaslastele Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt.

Pooleks palli võib välja kuulutada, kui vastasmängija te l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ja ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.