Kuidas suurendada tema abikaasa liiget, mida teha, Spahni juhitud ministeerium ostis maskid firmalt, kus töötab tema abikaasa | Välismaa | ERR
Kohaliku omavalitsuse volikogu muudab üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud. Vastus: Info endiste juhatuse liikmete kohta on avalik. OÜ-l Teise eluruumi andmine omanikule eluruumi lammutamise korral 1 Eluruumi lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega või selle kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks annab eluruumi lammutamist taotlenud institutsioon lisaks tekitatud kahju hüvitamisele omaniku taotluse korral talle seadusega sätestatud korras kasutada teise eluruumi. Surnud isiku andmete äriregistrist kustumisel kohaldatakse äriseadustiku § 33 lg 7.
Selle aasta jaanuarist hakkas varaühisuse varasuhtes kehtima seadusemuudatus, mis puudutab abikaasade lahusvara. Seda olukorras, kus kinnisvara on pere eluase või kui seda kasutab vara omanikuks mitteolev abikaasa.
Põhinavigatsioon
Oluline on teada, et see piirang kehtib kinnisvara puhul, mis on omandatud peale kõnealuse muudatuse jõustumist, st 1. Enne seda kuupäeva abikaasa lahusvarasse omandatud kinnisvaraga tehingute tegemiseks ei tule teiselt abikaasalt endiselt nõusolekut küsida.
Millisteks tehinguteks on nõusolekut vaja? Teise abikaasa nõusolekut nõuab seadus näiteks müügi, kingi, vahetuse, hüpoteegi või ka servituutide teiste isikute kasutusõigused seadmisel.
Samuti käib siia alla üürile või rendile andmine ning nende lepingute lõpetamine. Loetlesin vaid mõned, kuid tegelikus elus tuleb iga tehingu korral kontrollida teise abikaasa nõusoleku vajadust. Mis siis, kui seda nõusolekut ei ole? Kui abikaasa teeb tehingu ilma teise abikaasa nõusolekuta, on tehing üldjuhul tühine. Sünnituslehte on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkusele edaspidi sünnituspuhkus jäämisel kuni päevaks.
Sünnituspuhkusele on võimalik jääda 30—70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, on tal õigus saada sünnitushüvitist päeva eest. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, peab arst või ämmaemand vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, seega kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.
Kui raseduse ajal kergendati arsti või ämmaemanda otsuse alusel raseda töö- või teenistuskohustusi või viidi ta üle teisele tööle, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist päeva eest vaid juhul, kui ta jääb sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva.
Kui kirjeldatud juhul jääb naine sünnituspuhkusele hiljem, peab arst või ämmaemand vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, misläbi kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.
Kui sünnitus toimub enne sünnituspuhkusele jäämist ja rasedus on kestnud üle 28 nädala, väljastatakse sünnitusleht sünnitamise kuupäevast kalendripäevaks.
Kui sünnitus toimub enne Haigusleht lõpetatakse sünnituslehe väljakirjutamise päevale eelneval päeval. Siiski vaatamata sellele, et äriühingu juhatusel on seadusest ja reeglina ka lepingust tulenev õigus ning kohustus ühingut juhtida ja esindada, sh äriühingu nimel tema Kuidas suurendada tema abikaasa liiget käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata.
Sellest tulenevalt võib eeldada, et ühingu vara, eriti kinnisvara, kinkimine ei ole üldreeglina lubatav, ning vahet ei ole, kas see kingitakse osanikule, või kolmandale isikule. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikme üheks kohustuseks on muuhulgas panustada juriidilise isiku juhtimisse ning mitte kahjustada juriidilise isiku ega selle teiste liikmete huve Ühingule kuuluva vara kinkelepingu tegemisel väheneb oluliselt Kuidas suurendada tema abikaasa liiget kuuluva vara koosseis, ning seda saab käsitleda varalise kahju tekitamisena ühingule.
Selline tegu on kriminaalkorras ka karistatav. Seaduses on sätestatud, mida saab käsitleda olulise või suure kahjuna vastavalt 3 Maaga tehingu tegemisel s. Seadus ei näe piirangut, kes saab äriühingule kuuluvat kinnisvara omandada, seega tehingu teiseks pooleks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik.
Vastates Teie konkreetsele küsimusele märgin, et ilmselt omandaksid ühingu osanikud maa oluliselt väiksema hinna eest, kui palju on nad ühingu eest maamaksu maksnud. Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara maa väärtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet.
Spahni juhitud ministeerium ostis maskid firmalt, kus töötab tema abikaasa
Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt väiksem maa väärtusest, ei ole maa võõrandamine omanikele suure tõenäosusega lubatud, kui selleks puudub mõni muu alus. Kui osanik müüb oma osa teisele osanikule, kas siis kolmandal osanikul on ka selle ostmiseks mingi võimalus?
Üldsätted § 1. Elamuseaduse ülesanded Elamuseadus reguleerib suhteid, mis tekivad eluruumide alaliseks elamiseks andmisel ja kasutamisel elamusuhted ning on aluseks Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivatele teistele normatiivaktidele. Elamusuhete objekt 1 Elamusuhete objektiks on eluruum. Eluruumiks loetakse elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Nõuded eluruumidele kehtestab Vabariigi Valitsus.
Osanik A soovib oma osa võõrandada osanikule B, kas C-l on võimalik teostada ostueesõigust või on tal mingid muud õigused A osale?
Vastus: Vastavalt äriseadustiku edaspidi ÄS § lg 1 võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule.
Inimesele Sünnitushüvitis Sünnitushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis, mida haigekassa maksab kindlustatud inimesele töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasakellel jääb sünnituse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Sünnitushüvitise arvestamisel ei võeta arvesse doktoranditoetusi, vanemahüvitist ja teisi valla, linna või loomeliidu poolt makstavaid toetusi ning nendelt makstud sotsiaalmaksu.
Ostueesõigus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui võõrandatakse osad kolmandale isikule. ÄS § lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, ei ole C-l võimalik teostada ostueesõigust, ega pole tal ka muid õigusi A osale.
Kas osaühingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik või toimub see ka automaatselt?
- Üks küsimustering puudutab abikaasade lahusvaraks olevat kinnisvara, kus vahel on ühe abikaasa lahusvaraks oleva kinnisvaraga tehingu korral vaja teise abikaasa nõusolekut.
- Võlaõigus Soovin asutada äriühingu näiteks osaühingu või aktsiaseltsi.
- Kas on voimalik pumbaga liikme suurendada
- Но вот глава делегации очнулся от транса и с извиняющимся видом повернулся к председателю.
- Suurenenud liige 5-7 cm
- Elamuseadus – Riigi Teataja
- Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP
OÜ osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt? OÜ-l Vastus: Aktsia või osakapitali eurodesse ümberregistreerimisele ei ole kehtestatud lõpptähtaega, küll aga kehtib piirang, mille kohaselt alates 1.
Automaatselt ettevõtete osakapitali eurodesse ei konventeerita.
Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu osakapitali muudatused äriregistris. Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel. Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid osanikku 6-st.
Vastavalt Äriseadustiku § lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest. Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning ei oma selles kontekstis tähtsust, st.
Lahusvaraga tehing võib vajada abikaasa nõusolekut
Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme osaniku valdusest kätte saada? Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget ka osanikud. OÜ on lõpetanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt. Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne.
Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole. Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed.
Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule.
Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele.
Vastused.ee küsimused ja vastused
Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi. Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse.
Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse. Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest.
Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv mida teha on OÜ osanik — OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku. Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul? Olen osanik 22 osanikuga osaühingus. Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida.
Enne kui tehinguks läks, muutsid teised osanikud põhikirja nii, et kolmandatele isikutele tohib võõrandada osa üksnes teiste osanike nõusolekul, või pärimise teel. Antud nõusolekut ma meie teistelt osanikelt aga ei saanud ja pärimise teel võõrandamist ei ole plaanis. Millised võimalused meil on. Osanike seas ostuvõimelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale.
Vastus: Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane mida teha otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek äriseadustiku § lg 3.
Antud kohustus ei laiene seaduslikul alusel tehtud ümberehitustele, mida üürnikud olid teinud enne õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamist õigustatud subjektile.
Elamuseadus (lühend - ES)
Üürniku keeldumisel on üürileandjal õigus endise olukorra taastamiseks tehtud kulud üürnikult sisse nõuda. Kui endise olukorra taastamine pole võimalik, on üürileandjal õigus nõuda hüvitist taastamiskulude ulatuses.
Tehnosüsteemide avarii likvideerimine 1 Tehnosüsteemide avariiks loetakse juhtumit, mille tagajärjel tekkiv olukord seab ohtu elamu üldseisundi või mis võib üürnikule või üürileandjale põhjustada olulise varalise kahju. Üürniku süül toimunud avarii ja sellest tulenevate tagajärgede, samuti üürileandja loata paigaldatud seadmetest põhjustatud avarii tagajärgede likvideerimise kulud tasub avarii põhjustanud üürnik. Üürileandjapoolne hooldus- ja remondikohustuste mida teha jätmine Üürileandja poolt hooldus- ja remondikohustuste täitmata jätmisel teatab üürnik üürileandjale kirjalikult esinevatest puudustest.
Kui üürileandja ei asu ühe kuu jooksul puudusi kõrvaldama või ei lepi üürnikuga kokku puuduste kõrvaldamisele asumise tähtaega või ületab seda, on mida teha õigus teha üürileandja kohustuste hulka kuuluv remont oma vahenditega ja nõuda üürileandjalt dokumentaalselt tõestatud tehtud vajalike kulude hüvitamist.
Elu- ja abiruumide ümberehitamine Eluruumi ja abiruumide ümberehitamine üürniku poolt võib toimuda eluruumi heakorra parandamise või abiruumide ratsionaalsema kasutamise eesmärgil planeerimis- ja ehitusseaduses ehitise kohta kehtestatud vastavate nõuete kohaselt ja seda tohib teha ainult tema perekonnaliikmete ja üürileandja nõusolekul. Eluruumide vabastamine remondi ajaks 1 Eluruumi remondi korral, kui seda ei ole võimalik teha ilma üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljakolimiseta, on üürileandja kohustatud üürniku nõudel andma remondi ajaks nende kasutusse teise eluruumi, lõpetamata seejuures remonditava eluruumi üürilepingut.
Varisemisohtlikuks muutunud eluruumis elava üürniku õiguste kaitse 1 Kui eluruum on remondikohustuse mittetäitmise tõttu üürileandja süül muutunud varisemisohtlikuks, on üürnikul ja temaga koos elavatel perekonnaliikmetel õigus nõuda üürileandjalt nende kindlustamist üürilepingu kehtivuse ajaks teise eluruumiga, mis vastab käesoleva seaduse paragrahvis 56 sätestatud nõuetele. Eluruumi allüürimine 1 Üürnikul on õigus temaga koos elavate perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul anda allüürile käesoleva seaduse paragrahv 29 1.
Allüürileping tuleb sõlmida kirjalikus vormis. Üürileandja võib allüürnikult seda isiklikult nõuda. Allüürilepingu lõppemine ja lõpetamine 1 Allüürilepingu tähtaja möödumisel leping lõpeb ja allüürnikul ei ole õigust nõuda uue lepingu sõlmimist. Kui allüürileping on sõlmitud tähtaega määramata, on üürnik kohustatud allüürilepingu lõpetamisest kolm kuud ette teatama.
Ajutised elanikud 1 Üürnik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed võivad vastastikusel kokkuleppel lubada nende poolt üüritud eluruumis tasuta ajutiselt elada teistel isikutel ajutistel elanikel nendega allüürilepingut sõlmimata.
Keeldumise korral kuuluvad ajutised elanikud kohtu korras väljatõstmisele ilma teist eluruumi vastu andmata. Üürilepingu Kuidas suurendada tema abikaasa liiget ja lõpetamine 1 Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine poolte kokkuleppel Üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab olema kõigi üürnikuga koos elavate perekonnaliikmete kirjalik nõusolek.
Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku algatusel Üürnikul on temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada, teatades sellest üürileandjale vähemalt kolm kuud ette. Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alaliseks elama teise kohta loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast. Eluruumist alatiselt lahkumine 1 Eluruumist alatiseks lahkumiseks loetakse faktilist elama asumist teise kohta.
Üürileandja hagi põhjal võib kohus tunnistada üürniku ja temaga koos elavad perekonnaliikmed eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks nende alatiselt lahkumise tõttu. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürileandja algatusel 1 Üürileandja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui: 1 nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata üüri või tasumata käesoleva seaduse paragrahv 37 3.
Mõjuvatest põhjustest tuleb üürileandjale kirjalikult teatada ühe nädala jooksul üüri maksmise tähtaja möödumisest arvates; 2 nad on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes; 3 nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt; 4 üürnik ja kõik temaga koos elavad perekonnaliikmed kuuluvad eluruumist väljatõstmisele käesoleva seaduse paragrahvi 41 1.
Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?
Üürniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisest keeldumise korral on üürileandjal õigus nõuda nende väljatõstmist teise eluruumi kohtu korras. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine valla- või linnavalitsuse nõudel 1 Valla- või linnavalitsuse nõudel võib üürilepingu lõpetada ja üürniku ning temaga koos elavad perekonnaliikmed nende nõudel teise eluruumi ümber majutada, kui maja, milles eluruum asub, kuulub lammutamisele seoses kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks.
Väljakolimisest keeldumise korral lahendatakse vaidlus kohtu korras. Vaidlused teise eluruumi andmise osas lahendatakse kohtus. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine eluruumi sundvõõrandamise korral Kui eluruumi üürileping ennetähtaegselt lõpetatakse eluruumi sundvõõrandamise tõttu, hüvitatakse üürnikule tekkinud kahju vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele. Vastuantavale eluruumile esitatavad nõuded 1 Vastuantav eluruum peab asuma samas asulas ja ei või olla väiksem ega vähem heakorrastatud kui väljatõstetava poolt varem kasutatud eluruum.
Üürilepingu kehtetuks tunnistamine 1 Käesoleva seaduse või muude seadustega vastuolus sõlmitud üürilepingu tunnistab tühiseks kohus. Tööandja eluruum 1 Tööandja eluruum on määratud isiku majutamiseks, kes on eluruumi omaniku või valdajaga töö- või teenistussuhetes.
Arvestust teiste isikute eluruumide kasutamise üle tööandja eluruumina ja nende väljaarvamise üle tööandja eluruumi hulgast peab eluruumi asukohajärgne valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras. Poolte õigused ja kohustused tööandja eluruumi üürilepingu järgi Tööandja eluruumi kasutamisele laienevad poolte õigused ja kohustused, mis tulenevad käesoleva seaduse paragrahvidest 28, 35, 37, Alus: "riigi Teataja seaduse" § 10 lõige 4.
Mida teha eluruumi üürilepingu lõppemine ja selle tagajärjed 1 Tööandja eluruumi üürileping lõpeb samaaegselt töölepingu lõppemisega. Tekitatud kahjude hüvitamine 1 Isikud, kes on rikkunud eluruume, nende teenindamiseks vajalikke ruume või abiruume, tehnoseadmeid, heakorraobjekte või haljastust majade ümbruses, on kohustatud hüvitama omanikule või valdajale tekitatud kahju tsiviilseadusandlusega sätestatud korras. Väljatõstmine omavoliliselt hõivatud eluruumist või mitteeluruumist Isik, kes on omavoliliselt hõivanud eluruumi või mitteeluruumi seal elamiseks, tõstetakse välja teist eluruumi vastu andmata kohtu korras.
Elamuvaidluste lahendamine 1 Elamuvaidlused lahendatakse kohtu korras. Komisjon tegutseb lepituskomisjonina. Komisjoni pöördumise tähtaeg on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai või pidi Kuidas suurendada tema abikaasa liiget saama oma õiguste rikkumisest.
Komisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Komisjon ei asu vaidlust lahendama või lõpetab asja menetluse, kui samas nõudes on esitatud hagiavaldus kohtusse või kui see nõue on juba lahendatud komisjonis või kohtus või kui selle lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse.