Murgu suurused liige I
Geograafilise aadressi mõiste defineerimine on oluline, eristamaks seda aadresside muudest tähendustest. X-GIS on avatud standarditele tuginev terviklik ja laiendatav kaardiserver, mille baasfunktsionaalsusele saab vastavalt vajadusele konfigureerida juurde lisavõimalusi, lisada uusi andmekihte ja koostada kaardirakendusi.
Igal sissesõidul Šveitsi tuleb kaart sisestada tollis vastavasse terminali.
Salvestatakse vajalik informatsioon. Juht saab vastu vautšeri summaga, mida on vaja tasuda. Selleks, et oleks võimalik protseduuri kiirendada on võimalik sõidukit varustada automaatse registreerimise seadmega. Sel juhul väljastatakse arve kuu aja baasil. Kõiki, kes hoiduvad maksmisest kõrvale või kes ei respekteeri protseduure või kes on edastanud vale informatsiooni, trahvitakse. Trahvisumma võib olla kuni viis korda kõrgem makstavast summast.
Geograafiline aadressiobjekt edaspidi aadressiobjekt on maaga seotud objekt, millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist. Seega tegeleme selles raamatus peamiselt maaüksuste, hoonete ja hooneosade sh korterite adresseerimise teemadega. Geoportaal Maa-ameti geoportaal on veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu ruumiandmetele ning nendega seotud teabele ja teenustele.
Maa-ameti geoportaali haldab Murgu suurused liige I ja selle kaudu saab ligi nii kohanimeregistriaadressiandmete süsteemi kui ka paljudele teistele teenustele. Maa-ameti geoportaalis on eelkõige andmed ja teenused, mida haldab Maa-amet või mida haldab Maa-amet koostöös teiste riigiasutustega.
Lisaks on Maa-ameti poolt loodud ka Eesti geoportaalmille kaudu on kättesaadavad teenused, mida pakuvad või hakkavad tulevikus pakkuma lisaks Maa-ametile kõik need teabevaldajad, kellel on INSPIRE direktiivist tulenev kohustus teha kättesaadavaks nende poolt hallatavad keskkonnaalased ruumiandmed. In-ADS on aadressiandmete süsteemi andmeid sisaldav integreeritav aadressiotsingu kasutajaliides, mida on võimalik lihtsalt paigutada erinevatesse veebipõhistesse infosüsteemidesse.
Lisaks tavaotsingule on komponendi abil võimalik otsingus leitud vasted salvestada tarbivasse infosüsteemi. In-ADS sisaldab ka kaardikomponenti ning aadressi ja objekti otsing võib olla nii teksti- kui ka kaardipõhine.
Hargtäiend on kohanime täiendav osa, Murgu suurused liige I eristab korduvaid kohanimesid. Katastriüksus on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk e maaüksus.
Katastriüksuste eristamiseks kasutatakse unikaalseid katastritunnuseid, millel on kindel struktuur.
Näiteks: Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1 kinnisasi maatükk ; 2 hoonestusõigus; 3 korteriomand; 4 korterihoonestusõigus. Kinnistu nimi NB! See nimi on ühtlasi katastriüksuse lähiaadress. Ühes registriosas võib olla mitu katastriüksust ja igal katastriüksusel võib olla erinev nimi või näiteks tänavajärgne aadress ning ühte registriosasse kantud katastriüksused võivad asuda erinevates haldus- ja asustusüksustes; kinnistusraamatu registriosa pealkirja ossa kantud nimi, mille määras kuni Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number kinnistu number.
Kinnistu registriosa eristamiseks on olemas registriosa number ning avalikus teabelevis kinnistu registriosa nime kasutada ei ole vaja. Alates Varem sisestatud kinnistu nimesid automatselt tühiseks ei muudeta. Kinnistu omanik saab alates nimetatud kuupäevast muuta kinnistu nime andmevälja üksnes tühjaks. Koha-aadress on territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressiobjekti tekstilis-numbriline kirje nt Marja maakond, Mustika vald, Seemne küla, Mammu; Taristu maakond, Rongi linn, Piilupardi linnaosa, Siku tn Kohanimeobjekt on looduslik või inimtekkeline geograafiline objekt, millele on määratud ametlik kohanimi.
Näiteks on kohanimeobjektid jõed, järved, mäed, orud, saared, bussipeatused jne. Aadressisüsteemi seisukohast on kõige olulisemad kohanimeobjektid maakonnad, linnad, vallad, külad, alevid, alevikud, teed, liikluspinnad, väikekohad ja katastriüksused. Kohanimi e toponüüm on geograafilise objekti nt asula, soo, mere, jõe vm nimi.
Kohanimeobjektile õigusaktiga määratud nimi või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud nimi on ametlik kohanimi. Kui objektil on kasutusel veel nimesid, siis need on mitteametlikud kohanimed.
Näiteks Haanja vallas asub järv, mille ametlik nimi on Mäe-Tilga järv, aga rahvasuus on kasutusel ka mitteametlik nimi Valgejärv. Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki, nt tänav, linn, mägi, saar Kullerkupu tänav, Pirita jõgi, Karksi küla jne.
Maaüksuste, talude ja hoonete korral on liigisõna juurdemõeldav ja seda üldjuhul ei kirjutata ametlikesse registritesse ega kaartidele. Näiteks Männiku talu asemel määratakse ja registreeritakse katastriüksuse nimena Männiku, samal katastriüksusel asuv elamu registreeritakse ehitisregistris samuti nimega Männiku, mitte Männiku elamu.
Liikluspind on ehitusseadustiku § 92 ja 93 tähenduses tee nt tänav, allee, põik jnemille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Aadressikoha nime Murgu suurused liige I määrata ka tee Murgu suurused liige I vt ka aadressikoht.
Šveitsi jõudes peab autojuht tollile andma informatsiooni oma sõiduki kohta; registreerimisnumber, registreerimisjärgne asukohamaa, suurim lubatud täismass, Euro kategooria, omaniku aadress. Selle põhjal väljastatakse juhile sõidukile vastav ID kaart ja mida ei ole võimalik edasi anda.
Lähiaadress on koha-aadressi osa, mis koosneb väikekoha olemasolul selle nimest koos liigisõna ja erilisandiga Vikerkaare vkt 3aadressiobjekti nimest Raja või liikluspinna nimest, liikluspinna liigisõnast ja erilisandist Kuuse tn Ka väikekohas võib olla omakorda liikluspindasid, sel juhul on lähiaadressiks väikekoha nimi, liikluspinna nimi ja erilisand Päikese vkt, Pilve tn 4.
Maaüksus maatükk on maa- või veeala piiritletud osa. Maaüksus ei pruugi olla katastris registreeritud. Kui maaüksus registreeritakse katastris, siis nimetatakse teda katastriüksuseks. Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja hargtäiendita nt Pärna allee, Sõpruse puiestee.
CH : Piiripunktid
Normaliseeritud koha-aadress on koha-aadressi struktuurielementidest e. Andmekogudes on sageli sisestatud vabatekstilisi aadresse, millest inimene saab küll aru, kuid masintöötlusel võib ilmneda probleeme.
Näiteks pisike kirjaviga Tartu asemel Tatru või struktuurielementide vales järjekorras esitamine Mustivere küla, Muuga tee 1, Viljandimaa ei ole inimese jaoks üldjuhul probleem, kuid andmekogudes peavad andmed vastama kindlatele reeglitele, et neid saaks automaatselt töödelda.
Selleks viiakse nad normaliseeritud kujule kindlas järjekorras, standardse kirjapildiga, kõrvaldatakse liigsed tühikud ning standardiseeritakse kirjavahemärkide ja lühendite kasutus. Ortofoto on maapinna georefereeritud kujutis, mis Murgu suurused liige I talletatud satelliitidel või lennuvahenditel asuvate sensorite abil. Ortofotosid saab vaadata Maa-ameti geoportaalis X-GIS-i kaardirakendustes, olemas on metainfo pildistamise aja kohta ning on võimalik võrrelda eri ajal tehtud fotosid.
Maa-amet pakub ka lennukilt tehtud kaldfotosid, mida on alates Fotod on tehtud Maa-ameti kaardistuslendude ajal, mis toimuvad igal aastal ortofotode ja kõrgusmudelite tootmiseks vt fotoladu.
Paralleelaadressid on ühele aadressiobjektile määratud mitu koha-aadressi, mis on üksteise suhtes võrdsed. Paralleelaadresse võib määrata üksnes vajaduse korral majal on mitu peaust erinevatelt tänavatelt, maaüksusel asub mitu elamut, sama liikluspinna ääres asub pikem hoone, millel on samalt liikluspinnalt mitu peasissekäiku.
Pühendusnimi on kellegi mälestuseks või austuseks määratud kohanimi, nt Oskar Lutsu tänav. Pühendusnimede hulka ei ole soovitatav kasutusmugavuse tõttu väga suureks paisutada. Lugupeetud inimeste austamiseks on palju teisigi võimalusi.
EUR-Lex Access to European Union law
Riiklik kohanimeregister KNR on register, mille pidamise eesmärk on Eesti kohanimede kohta teabe kogumine ja selle registreerimine, töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine. Vastutav töötleja on Maa-amet, volitatud töötleja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
KNR-iga saab tutvuda avalike rakenduste kaudu: kaardirakendus ja päringurakendus. Ruumiaadress on aadressiobjekti arvutuslik analüütiline aadress, mis saadakse aadressiobjekti ruumikujude ja haldus- ning asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel.
Ruumiandmed on andmed, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, ja mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta sh koha-aadressomadusi ja kuju geograafilises ruumis.
[Shveits ] Kahepoolsed kokkulepped
Ruumikuju on ruumiobjekti geomeetriline kuju. Ruumiandmekogus ei ole näiteks mitte maja ise, vaid andmekogus hoitakse tema ruumikuju tavakasutaja jaoks on ruumikuju nt hoone kujutis kaardil. Ruumiobjekt on konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis nt kaardil kujutatud tee. Nimeobjektil, mis ei ole haldusüksus, tänav ega väljak, võib olla kaks ametlikku nime, millest üks on põhi- ja teine rööpnimi.
Rööpnime määramiseks peab kohalik omavalitsus taotlema nõusolekut riigihalduse ministrilt. Minister teeb otsuse pärast seda, kui on saanud arvamuse kohanimenõukogult. Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate aed, põllud, karjamaad, heinamaad, mets kui ka mittemajandatavate kooslustega nt soo, ka osa metsa koos nende elanikega sealhulgas kodu- ja metsloomadega.
Talu võib olla naturaalmajanduslik või spetsialiseeruda mõne põllumajandus- loomakasvatus- või aiandussaaduse tootmisele.
Tänapäeval on paljud talud spetsialiseerunud turismile. Mõningatel juhtudel nimetatakse taluks ka suuremat äriettevõtet, mille tegevus ei ole enam eelkirjeldatuga kooskõlas, vaid on tunduvalt laiem nii territooriumi, töötajate arvu kui ka tegevusvaldkondade osassel juhul on pigem tegu äriettevõtte nimega, mille nime kasutamine on juba palju laiem ega ole seotud kindla kohaga.
Üldiselt on tänapäeva talu käsitletav nii majandusüksuse kui ka kindla kohanimeobjektina. Segaduste vältimiseks jäetakse liigisõna talu ametlikest kohanimedest välja. Tavasuhtluses ja nt kirjaümbrikutel võib seda julgesti kasutada. Samas tuleb arvestada, et kaugeltki mitte kõiki hajaasustuses olevaid majapidamisi ei saa automaatselt nimetada taludeks. Unikaalaadress on koha-aadress, mille tekstilis-numbriline kuju on unikaalne samaliigiliste unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide hulgas.
- Koigi rahvaste liikmete keskel suurused
- Mida teha, kui liige on 12 cm
- Must OÜ, ADS käsiraamatu projekti meeskond Omavalitsuste ja riigiasutuste ametnikud, kelle õlul on igapäevane töö kohanimede ja koha-aadressidega Palju tänu ka kõigile neile, kes on aadressiandmete ja kohanimede valdkonna teemadel kaasa mõelnud ning aidanud vastavaid infosüsteeme ja õigusakte arendada.
Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressiobjektil ei või olla sama koha-aadress näiteks ei või olla sama aadress kahel elamul vt ka Unikaalaadress. Unikaalaadressi nõudega ala UN-ala on olemasolev või kavandatav selgelt piiritletav tiheasustusega või kompaktse asustusega ala.
UN-alade piire haldab Maa-amet aadressiandmete süsteemis ja nendel aladel asuvad maaüksused peavad olema unikaalse koha-aadressiga üldjuhul peavad alal olema määratud liikluspinnad või väikekohad. Väikekoht on asulast väiksem maa-ala nt paik, kant, piirkond, keskus, aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu jnemille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis nt Vikerkaare vkt 8.
Väikekoha lühend on vkt vt ka aadressiobjekt. X-GIS on avatud standarditele tuginev terviklik ja laiendatav kaardiserver, mille baasfunktsionaalsusele saab vastavalt vajadusele konfigureerida juurde lisavõimalusi, lisada uusi andmekihte ja koostada Murgu suurused liige I. X-GIS-is on realiseeritud nii aadressiandmete kui ka kohanimeregistri kaardirakendused.
X-tee on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. Aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri andmete kohta on loodud suur hulk erinevaid X-tee teenuseid nii andmete tarbijatele kui ka andmete esitajatele vt ka ADS-i X-tee teenused. Viited 2. Õigusaktide loetelu Aadressiandmete süsteem — Aadressiandmete süsteemi haldamisega tegeleb Maa-ameti aadressiandmete osakond vt seletuskiri.
Keeleseadus — vastu võetud Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest. Keeleseaduse § 3 määratleb eesti keele staatuse: 1 Eesti riigikeel on eesti keel.
Keeleseadusest tulenevalt peavad Eesti koha-aadressid vastama eesti keele reeglitele, samuti peab vastama reeglitele õigusaktide sõnastus. Koha-aadressides ja kohanimedes on lubatud kasutada murdekeelseid sõnu, sest ka murded on eesti keele osa. Eesti kirjakeele normi rakendamise kord — Vabariigi Valitsuse 9. Eesti Keele Instituut annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid Murgu suurused liige I ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus.
Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole.
Kohanimeseadus — vastu võetud 5. Kohanimeseadus reguleerib Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve tegemist.