Kuidas suurendada liiget mitte uleminekuajaga,
Seda nimetatakse avalikuks usaldatavuseks. Briti peaminister Boris Johnson vestleb esmaspäeval Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, et anda hinnang nelja kaubandusläbirääkimiste vooruga saavutatud edusammudele. Viimane voor lõppes selle kuu algul ummikseisuga võtmeküsimustes nagu näiteks EL-i õigused Suurbritannia kalastusvetes ning õiglased konkurentsiküsimused. Seaduses on aga kirjas teisiti? See puudutab eelkõige arvukaid diskrimineerimiskeelde, mis käsitlevad üldise võrdsuspõhimõtte eriaspekte. Euroga liitumine sõltub palju enam sellest, et komisjon ja Euroopa Keskpank soovitavad ELi nõukogule Rootsi osalemist.
Nii seniste juhatuse liikmete volituste tähtaja pikendamisest, juhatuse liikmete tagasikutsumisest kui ka uute juhatuse liikmete määramisest tuleb viivitamatult teavitada registripidajat. Antud juhul tuleb võimalikult kiiresti kokku kutsuda üldkoosolek ja valida kas uus juhatus või pikendada olemasoleva volitusi.
Muudatustest teavitada koheselt ka registrit. Äriseadustiku § 34 lõigete 2 ja 3 alusel saab heauskne kolmas isik tugineda registrisse kantud asjaoludele, ega pea tunnistama registrisse kandmata asjaolusid.
Seda nimetatakse avalikuks usaldatavuseks. Avalik usaldatavus kehtib ka deklaratiivsete kannete suhtes.
Tehniliselt on tagatud, et avalik usaldatavus tekib samal hetkel, mil registrikanne on salvestatud registriosakonna jõustunud kannete andmebaasi. MTÜ juhatus on kaheliikmeline ning ametis olnud üle kahe aasta.
Raamatupidamine on ühe juhatuse liikme kanda. Kuu aega tagasi selgus, et teine juhatuse liige tahab mind tagaselja juhatusest välja valida ja võtta asemele uued liikmed. Kas niimoodi saab?
Kas teine juhatuse liige võib minule keelata või piirata raamatupidamisdokumentidele ligipääsu? Juhatuse liikme tagasikutsumise, volituste pikendamise ja uute liikmete valimise otsustab üldkoosolek. Juhatuse liikme tagasikutsumine peab olema üldkoosoleku päevakorras, seda peab koosolekul põhjendama ja otsuse teeb üldkoosolek.
MTÜ juhatuse liikmed on võrdselt vastutavad ja täidavad võrdselt ka kohustusi, st üks juhatuse liige ei saa teisele juhatuse liikmele keelata ega piirata raamatupidamisdokumentidega tutvumist. MTÜ juhatuses on kaks liiget, üks nendest soovib ennast taandada. Kuidas tuleb tegutseda?
Juhatuse liikmete valimise, tagasikutsumise ja tagasiastumise otsustab ühingu üldkoosolek. Enda taandamiseks juhatuse liikmest tagasi astumiseks tuleb juhatuse liikmel esitada üldkoosolekule avaldus.
Põhikirjast tuleb kontrollida, mitu liiget peab kuuluma juhatusse. Kui seal on märgitud, et MTÜl on kaks juhatuse liiget, siis tuleb üldkoosolekul valida liikmeskonna seast uus juhatuse liige.
Uus liige peab andma kirjaliku nõusoleku, et ta on nõus kuuluma juhatusse. Kui üldkoosolek otsustab, et allesjäänud juhatuse liige jätkab üksinda, tuleb muuta esmalt MTÜ põhikirja. Kui aga põhikirjas on juhatuse liikmete arv märgitud vahemikunasiis on ainult ühe juhatuse liikme üksi jätkamine põhikirjaga kooskõlas.
Äriregistrile tuleb vähemalt kord aastas majandusaasta aruandes teada anda ka ühenduse liikmete arv.
Välismaa Briti valitsus teatas reedel, et on ametlikult informeerinud Euroopa Liitu kavatsusest mitte pikendada Brexiti-järgset üleminekuperioodi Suurbritannia lahkus EL-ist selle aasta jaanuaris, kuid on kuni aasta lõpuni kohustatud järgima EL-i seadusi, kuni mõlemad osapooled uue partnerluse reeglid paika panevad.
Teadmisest, et MTÜ juhatuses on 2 liiget, ei piisa, sest juhatuse liige ei pea olema alati ühenduse liige v. Oluline on selle inimese nõusolek juhatuse liikmeks saada. Kui soovite aga juhatuse liikmeks olemist piirata ja valida sinna ainult MTÜ liikmeid, tuleks selline nõue kirja panna ühingu põhikirja.
Rahvasteliit
Nimelt oli Venemaa lubanud selles lepingus anda Ida-Karjala aladele autonoomia, kuid seda lubadust ei täidetud. Mainitud kahe valla elanikud ei soovinud seetõttu Venemaa võimu alla jääda ning nõudsid ühinemist Soomega. Detsembris viis Soome küsimuse Rahvasteliidu ette, teema tõstatamist toetasid ka Balti riigid eesotsas Eestiga. Nii Soome kui ka Baltimaad kartsid, et sündmused võivad viia Venemaa uue agressioonini Soome vastu.
Jaanuaris soovitas Rahvasteliit konfliktis vahendajaks Eestit, Lätit või Poolatkuid Venemaa keeldus Rahvasteliidu vahenduskatsetest. Aprillis lasi Soome Rahvasteliidul probleemi edasiseks arutamiseks anda Alalisse Rahvusvahelisse Kohtussekuid Venemaa keeldus tunnistamast kohtu õigust sekkuda Ida-Karjala küsimusse ja Kuidas suurendada liiget mitte uleminekuajaga tunnistas ka kohus ennast antud teemal ebapädevaks. Pärast Poola ja Prantsusmaa valitsused toetasid Memeli muutmist rahvusvaheliseks linnaksLeedu soovis piirkonna ühendada oma territooriumiga.
Jaanuaris tungisid Leedu väed linna ja hõivasid sealse sadama. Pärast seda kui liitlased ei suutnud Leeduga kokkuleppele jõuda, esitasid nad probleemi lahendamiseks Rahvasteliidule. Detsembris moodustas Rahvasteliit uurimiskomisjoni, mis otsustas liita Memeli autonoomse piirkonnana Leeduga. Klaipėda konventsiooni kiitis Juhatuse koosoleku kokkukutsumine 1 Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus.
Juhatuse koosoleku korraldus 1 Juhatuse koosolek on kinnine, kui juhatuse esimees ei otsusta teisiti. Juhatuse otsus 1 Igal juhatuse liikmel on üks hääl.
London on kinnitanud, et ei vaja vabakaubandusleppe sõlmimiseks ajapikendust, hoolimata sellest, et võtmeküsimustes on läbirääkimised tupikseisus ning niigi pingul ajakava pani veelgi suurema surve alla koroonaviiruse pandeemia. Kõrgem minister Michael Gove juhatas reedel peetud läbirääkimisi EL-i liidritega ning Kuidas suurendada liiget mitte uleminekuajaga, et andis ametlikult teada Suurbritannia seisukohast. Määrus tõhustatud koostöö kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ning kohaldatava tõlkekorralduse määrus jõustusid Määrusi saab aga kohaldada alles pärast ühtset patendikohut käsitleva lepingu jõustumist.
Selleks peab lepingu ratifitseerima vähemalt 13 liikmesriiki, kellest on praegu selleks valmis Põhiseadusega määratakse kindlaks poliitilise süsteemi ülesehitus, st ühenduse liikmed liidetakse süsteemseks tervikuks ning määratakse kindlaks ühised eesmärgid ja mängureeglid, millest lähtudes langetatakse siduvaid otsuseid.
ELi kui riikide ühenduse põhiseadus, millele anti üsna kindlad ülesanded ja funktsioonid, peab seepärast suutma vastata samadele küsimustele kui riigi põhiseaduski. Riiklikus süsteemis on kaks peamist juhtmõtet: õigusriigi põhimõte rule of law ja demokraatia.
Kõik liidu meetmed peavad olema õiguspärased ja demokraatlikult legitiimsed, kui Euroopa Liit tahab vastata õiguse ja demokraatia põhinõuetele: selle alused, struktuur, pädevused, toimimine, liikmesriikide ja nende institutsioonide, asutuste ja kodanike staatus.
Pärast Osaliselt on need normid sätestatud ELi aluslepingutes või liidu institutsioonide õigusaktides, osaliselt on tegemist ka tavadega. Euroopa Liidu õiguslik olemus Õigusliku olemuse kindlaksmääramisel tuleb võtta aluseks organisatsiooni iseloomulikud omadused. Need töötati välja juba tolleaegse Euroopa Majandusühenduse Ettevõte nägi selles EMÜ asutamislepingu artikli 12 rikkumist, mis keelab kehtestada liikmesriikidele ühisturul uusi tollimakse ja tõsta kehtivaid tollimakse.
Hollandi kohus peatas menetluse ja pöördus Euroopa Kohtu poole palvega selgitada EMÜ asutamislepingu küsitava eeskirja sisulist ja õiguslikku ulatust. Euroopa Kohus võttis selle kohtuvaidluse aluseks, et teha mõned põhimõttelised tähelepanekud EMÜ õigusliku laadi kohta.
Juhatuse koosoleku kokkukutsumine 1 Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus.
Oma otsuses sedastab Euroopa Kohus järgmist: EMÜ asutamislepingu eesmärk — luua ühisturg, mille toimimine puudutab ühenduse üksikisikuid otseselt — eeldab, et see leping on enamat kui kokkulepe, mis kehtestab ainult aluse lepinguosaliste riikide vahelistele vastastikustele kohustustele. Seda seisukohta kinnitab asutamislepingu preambul, mis ei ole suunatud üksnes valitsustele, vaid ka rahvastele.
Konkreetsemalt kinnitab seda selliste asutuste loomine, kellele on antud suveräänsed õigused, mille realiseerimine mõjutab nii liikmesriike kui ka nende kodanikke … Sellest tuleb järeldada, et ühendus kehtestab rahvusvahelises õiguses uue õiguskorra, mille huvides riigid, ehkki vähestes valdkondades, on piiranud oma suveräänseid õigusi ja mille subjektide hulka ei kuulu mitte ainult liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud.
ENELi kohtuasjaga võimaluse oma analüüsi veelgi süvendada. Selle kohtuasja aluseks olid järgmised asjaolud: Härra Costa arvas aktsiaseltsi Edison Volta aktsionärina, et riigistamise tõttu jääb ta ilma oma dividendidest, ja keeldus seejärel maksmast elektriarvet summas Itaalia liiri.
Milano rahukohtuniku ees õigustas härra Costa oma käitumist sellega, et riigistamise seadus rikub mitmeid EMÜ asutamislepingu sätteid.
Suurbritannia andis ametlikult teada, et ei plaani üleminekuaega pikendada
Selleks et hinnata härra Costa seisukohavõttu hagi suhtes, esitas rahukohus Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu tõlgendamise kohta mitu küsimust. Oma otsuses teatas Euroopa Kohus EMÜ õigusliku laadi kohta: Erinevalt tavalistest rahvusvahelistest lepingutest on EMÜ asutamisleping loonud oma õiguskorra, mis … asutamislepingu jõustumisel muutus liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatuks osaks ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama.
Sest asutades tähtajatu ühenduse, millel on oma institutsioonid, juriidilise isiku staatus, õigusvõime ja võime esindada end rahvusvahelisel tasandil, täpsemalt öeldes reaalne pädevus, mis tuleneb riikide pädevuse piiramisest või volituste üleandmisest Kuidas suurendada liiget mitte uleminekuajaga, on liikmesriigid piiranud [] oma suveräänseid õigusi ja loonud seega õiguse, mis on kohustuslik nii nende kodanikele kui ka neile endile.
Kui riigid annavad seega asutamislepingust tulenevad õigused ja kohustused oma riiklikust õiguskorrast üle ühenduse õiguskorrale, tähendab see iseenesest nende suveräänsete õiguste püsivat piiramist, mida ei saa hilisemate ühepoolsete ühenduse mõistega kokkusobimatute abinõudega tagasi pöörata.
Euroopa Liit on seega iseseisev võimuühendus oma suveräänsete õiguste ja liikmesriikidest sõltumatu õiguskorraga, millele alluvad Euroopa Liidule antud ülesannete valdkondades nii liikmesriigid kui ka nende kodanikud.
ELi iseloomulikud omadused toovad samas välja nii sarnasused Voimlemine liikme suurendamiseks ka erinevused võrreldes tavaliste rahvusvahelisel õigusel põhinevate organisatsioonidega ja föderatsiooniga sarnanevate moodustistega. Tavaliste rahvusvahelisel õigusel põhinevate organisatsioonidega sarnaneb EL ainult selles osas, et ka EL kutsuti ellu rahvusvaheliste lepingute alusel.
Rahvusvahelise õiguse juurtest on EL siiski juba kaugele eemaldunud. ELi asutamislepingud on viinud nimelt iseseisva, suveräänsete õiguste ja pädevustega liidu moodustamiseni.
Liikmesriigid on loovutanud Euroopa Liidule osa oma suveräänsest võimust ja andnud selle üle ELile ühiseks kasutamiseks. Need ELi erinevused võrreldes tavaliste rahvusvahelisel õigusel põhinevate organisatsioonidega lähendavad ELi riiklikule moodustisele.
Liikmesriikide suveräänsuse osalist loovutamist ELile on peetud viiteks selle kohta, et ELil on juba föderatsiooni-sarnane struktuur. See seisukoht ei arvesta aga asjaolu, et ELi institutsioonidel on vaid konkreetselt fikseeritud volitused liidu aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja vaid teatud kindlate valdkondade jaoks.
Seepärast ei saa nad oma eesmärke vabalt valida nagu riigid ja vastata kõigile väljakutsetele, mis seisavad tänapäeva riikide ees.
Euroopa Liidul puudub nii riiki iseloomustav üldine pädevus kui ka volitus luua uusi pädevusi nn pädevuse pädevus. Euroopa Liidu ülesanded ELile usaldatud ülesannete loetelu sarnaneb väga tugevalt riikliku põhiseaduskorraga.
Prindi Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek, mis otsustab nii põhikirja muutmist, määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmeid ning kinnitab majandusaasta aruande. Üldkoosoleku korraldamisel on ka seadusest tulenevad reeglid, millega juhatuse liikmed kursis peavad olema. Vaata kokkuvõtet siit Vabaühendused ja e-koosolek Üldkoosoleku kokkukutsumine mittetulundusühenduses Üldkoosoleku kutsub kokku mittetulundusühenduse juhatus. Juhatus teavitab üldkoosoleku liikmeid ette vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga pole ette nähtud pikem tähtaeg.
Seejuures ei ole tegemist täpselt piiritletud tehniliste ülesannetega, nagu rahvusvahelistes organisatsioonides tavapärane, vaid tegevusvaldkondadega, mille kogumil on riikide jaoks eksistentsi kujundav iseloom. ELi ülesannete loetelu on äärmiselt mitmekülgne, hõlmates majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi ülesandeid.
Majanduslikud ülesanded Majanduslike ülesannete keskmes on ühisturu loominemis ühendab liikmesriikide riigisisesed turud ja kus kõiki kaupu saab müüa ja teenuseid osutada samadel tingimustel nagu siseturul ning millele on kõikidel liidu kodanikel võrdne ja vaba juurdepääs. Ühisturu loomise idee teostus põhiliselt tänu tollase komisjoni presidendi Jacques Delorsi algatatud ning riigipeade ja valitsusjuhtide heaks kiidetud programmile, mis nägi ette siseturu väljakujundamise Euroopa Liidu institutsioonidel õnnestus sätestada toimiva siseturu õiguslik raamistik.
See raamistik on vahepeal täidetud riiklike rakendusmeetmetega, nii et siseturg on juba saanud tegelikkuseks.
Finantsinspektsiooni seadus (lühend - FIS)
Igapäevaelus märkame siseturgu samuti, eelkõige ELis reisides, kus riigipiiridel ei ole ammu enam isikute ega kaupade kontrollist tingitud peatusi. Siseturgu toetab majandus- ja rahaliit. ELi majanduspoliitiline ülesanne ei ole kujundada ega teha Euroopa majanduspoliitikat, vaid riikliku majanduspoliitika kooskõlastamine sellises ulatuses, et ühe või mitme liikmesriigi majanduspoliitilistel otsustel ei oleks negatiivset mõju siseturu toimimisele. Selleks sõlmiti stabiilsuse ja majanduskasvu pakt, mis kirjutab liikmesriikidele ette üksikasjalikud kriteeriumid eelarvepoliitiliste otsuste tegemiseks.
Kui liikmesriigid neid kriteeriume ei täida, võib komisjon teha hoiatuse ja püsiva ülemäärase eelarvepuudujäägi korral võib ELi nõukogu rakendada sanktsioone. Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi ajal tugevdati aastatel — jätkuvalt majanduspoliitilist koostööd ELi tasandil.
EL avalikustas Brexiti üleminekuaja karistuste kava
Majanduspoliitika koordineerimist ELi tasandil täiendati püsiva kriisimehhanismiga, mis hõlmab eelkõige järgmisi elemente: komisjoni rolli suurendamine, uute automaatsete korrigeerimismehhanismide sisseviimine, majanduspoliitilise koordineerimise kinnistamine kõrgeimal poliitilisel tasandil, Euroopa poolaasta raames kohandatud koordineerimine liikmesriikide suurendatud aruandluskohustusega, liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi rolli tugevdamine ning riiklikus õiguses sätestatavate vabatahtlike kohustuste võtmine.
Siseturg oma iseloomuliku nelja vabadusega vrd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 26 on Euroopa Liidu toimimise lepingu tuumelement: kaupade vaba liikumine artikkel 34isikute vaba liikumine artiklid 45 ja 49teenuste vaba liikumine artikkel 57 ja kapitali vaba liikumine artikkel Euroopa poolaasta jooksul viivad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlla ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide ja eeskirjadega.
Euroopa poolaasta eesmärk on seega aidata kaasa riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamisele, majanduskasvu edendamisele ja ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse vältimisele ELis. Seda kriisimehhanismi tuleb mõista kui viimast väljapääsu ultima ratio ; selle ülesanne on tagada majandus- ja rahaliit. Reguleeriv põhijoon jääb siiski samaks: riiklik vastutus majandus- ja finantspoliitikas, seejuures tuleb liikmesriikidel käsitada oma tegutsemist ühishuvina.
ELi ülesanne rahapoliitikas oli ja on võtta liidus kasutusele ühisraha ja juhtida rahandusküsimusi tsentraalselt. Osalist edu on selles valdkonnas juba saavutatud. Sellest ajast sooritatakse igapäevaseid makseid ja rahatehinguid ainult Kuidas suurendada liiget mitte uleminekuajaga vääringus, milleks on euro.
Juhatuse töö ja üldkoosolek
Järgneval perioodil täitis järjest enam liikmesriike euro kasutuselevõtmise kriteeriumid: Kreeka 1. Nn euroalasse, kus kehtivaks vääringuks on euro, kuulub praegu 19 liikmesriiki. Ka ülejäänud liikmesriigid peavad põhimõtteliselt eurole üle minema kohe, kui nad on vajalikud kriteeriumid täitnud. Erand kehtib üksnes Taani ja Ühendkuningriigi suhtes. Need liikmesriigid jätsid endale loobumisõiguse nn opting outmis lubab neil ise otsustada, kas ja millal alustatakse ühisrahaga liitumise hindamisprotsessiga.
Erijuhtumiks on Rootsi, kellel puudub loobumisklausel. Euroga liitumine sõltub palju enam sellest, et komisjon ja Euroopa Keskpank soovitavad ELi nõukogule Rootsi osalemist.