Suurendage liiget 30 aasta jooksul
Sel Lions aastal käib meilgi töö ja vile koos! Teisisõnu osutavad Ameerika Ühendriigid ülejäänud maailmale, sealhulgas Euroopale energiavarustuse turvamise teenuseid. Thomas Kuti nimelise noorte muusikute konkursi klassikalisel kitarril võitis noormees Özberk Mirac Sarigül Türgist. Ta tegi ettepaneku klubidele, et võimalusel kaasataks sellel päeval oma tegemistesse perekodulapsi ja lastekodulapsi. Tagasivaate 5.
Kas NATO-l peaks energiajulgeolekus olema suurem roll? Christophe Paillard on Prantsusmaa Kaitseministeeriumi strateegiliste suhete direktoraadi tööstuse ja tehnika arengu osakonna juhataja.
Kallis Christophe, ajal, kui energiaturud on pingelised, hõõrumine energia tarbijate Kuidas suurendada seksi peenise paksusega tootjate vahel kasvab ning terroristid ründavad energiarajatisi kogu maailmas ja peaaegu iga päev, on energiajulgeolek esimesel kohal enamiku riikide julgeoleku- ja majanduskavades.
Globaalse probleemina vajab energiajulgeolek globaalset lähenemist ning seega rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu näiteks NATO suuremat tähelepanu. See reaalsus on hakanud koitma enamikule NATO liikmetele, kuid ikkagi ei ole allianss seni oma rolli ja ülesannet selle üha suuremaks muutuva probleemi puhul suutnud formuleerida. Olulist edasiminekut selles küsimuses ei ole olnud, sest liitlastel on ikka olnud vastumeelt alliansi kohustustepagasi suurendamine, ning energiajulgeoleku peamise garantiina eelistatakse näha turujõude.
Mõnigi liikmesriik arvab, et kui NATO hakkab energiajulgeolekus rohkem kaasa rääkima, saadaks see vale signaali energiatootjatele, eriti Venemaale, kellest alliansi liikmed on üha enam hakanud sõltuma. NATO peaks keskenduma selliste meetmete väljaselgitamisele, mille abil ta saaks omalt poolt energiajulgeolekut parandada ning mis annavad käegakatsutavaid tulemusi, ning samal ajal kooskõlastama teiste valitsusväliste organisatsioonidega ühise ja igakülgse transatlantilise energiajulgeoleku poliitika.
Teisisõnu peaks NATO kasutama nii oma staatust valitsustevahelise organisatsioonina kui ka oma suhtelist eelist teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ees — oma sõjalisi võimeid.
Viimase 30 aasta jooksul on paljud NATO riigid osalenud mitmes sõjalises ettevõtmises, mille eesmärk on olnud energiavarustuse kindlustamine.
Arvestades, kui paljusid juhtivaid nafta- ja maagaasitootjaid kummitab poliitiline ebastabiilsus, on mitmeid sõjalise sekkumise stsenaariume, millega NATO võib toetada energiavarustuse kindlustamist. Riike nagu Nigeeria ning Iraak, kellest kumbki toodab iga päev üle kahe miljoni barreli naftat päevas, nõrgestavad nüüd siseriiklikud konfliktid. Ebastabiilsuse ähvardav vari on ka teiste tootjate kohal, nagu näiteks Saudi Araabia, Iraan, Tšaad ja Sudaan.
USA relvajõud võivad suureneda
Globaalne energiajulgeolek sõltub ka energiakoridoridest, mis jäävad suurema vägivallategevuse piirkondadesse, nagu näiteks Lähis-Ida, Aafrika ja Kesk-Aasia. Kui nafta tootmine väheneks mõne miljoni barreli võrra päevas pikemaks ajaks, mõjuks see maailma majandusele laastavalt. Kui mõnes nendest kohtadest tekivad probleemid, on vaja kiiresti kohale saata rahvusvahelised stabiliseerimisväed.
NATO peaks neid ohte analüüsima, valmistama nende tekkimise puhuks ette eriolukorra plaanid ning andma oma vägedele asjakohase väljaõppe ja varustuse.
Sama käib NATO huvisfääri jäävate mereteede ja strateegiliste pudelikaelade kohta, nagu näiteks Bosporuse, Gibraltari ja Hormuze väinad, Suessi kanal ning Bab el Mandebi merekitsus, kus kõikides ootab tankereid üha suurem terrorirünnakute oht. Eriti riskantne on Hormuze väin, sest pinged Iraani tuumaprogrammi pärast kasvavad üha.
NATO strateegilises kontseptsioonis on elutähtsate varustusliinide kaitsmist Suurendage liiget 30 aasta jooksul juba käsitletud. Kontseptsiooni rakendamine hõlmab rohkemate sõjalaevade kohalolekut ning kontrollitegevust elutähtsates energiatransiidi piirkondades. See ei suurendaks ainult energiajulgeolekut, vaid toetaks oluliselt ka võitlust ebaseadusliku tegevuse vastu nagu piraatlus, mereterrorism ja salakaubavedu.
Allianss peaks mõtlema ka strateegiliste pudelikaelade mineerimise ohule. NATO miinitõrjevõime on praegu liiga väike, et astuda sellega vastu kas mõne riigi või terroristliku rühmituse suuremale mineerimisoperatsioonile. Energiaterrorismi ohtu arvestades on kriitilise tähtsusega energiainfrastruktuuri julgeoleku suurendamine nii alliansis kui ka väljaspool seda veel üks valdkond, kus NATO-l võiks olla tähtis roll. NATO energiajulgeoleku tehnoloogia foorum — Kuigi kriitilise energiainfrastruktuuri kaitse parandamiseks on viimasel viiel aastal palju tehtud, on energiasüsteemid mõlemal pool Atlandit endiselt haavatavad.
Koostöösuhted NATO-väliste riikidega, näiteks Vahemere dialoogi, Istanbuli koostööalgatuse ja rahupartnerlusprogrammi raames, annavad võimaluse teha energiajulgeolekualast koostööd energiatootjatega nagu Kasahstan, Aserbaidžaan ja Türkmenistan, aga ka transiidiriikidega nagu Gruusia.
Bombardier sõlmis NCTD-ga BiLeveli lähisõidukite tarnelepingu
Viimaks peaks allianss ära kasutama ka oma praegust rolli NATO ja NATO-väliste riikide valitsuste ning sõjavägede vahelise teabevahetuse ja julgeolekudialoogi foorumina ning edendama arutelusid energiajulgeoleku üle. Näiteks kuna NATO riikide sõjaväed tarbivad rekordiliselt palju energiat, on nad üha enam huvitatud uutest tehnoloogiatest ja energiatõhususe meetmetest, mis aitaksid neil oma energiaarveid vähendada ning vabastaksid ressursse muudeks otstarveteks.
Iraagi sõda näitas, et lahinguvälja varustamine kütusega on nüüdisaegse Taimed liikme suurendamiseks jaoks tõsine probleem ning et kütuse kokkuhoid ei ole enam voorus, vaid praktiline hädavajadus. NATO võib soodustada sõjavägede teabevahetust kütuse kokkuhoiu, alternatiivsete kütusetehnoloogiate ning energiatõhususe meetmete üle, mis aitaksid neil oma energiatarbimist vähendada.
Uus julgeolekukeskkond tähendab seda, et sõjalised sekkumised naftat tootvates riikides, merevägede tegutsemine strateegilistes pudelikaelades ning maailmamajandust meie energiavarustuse ründamisega halvata soovivate araabia naftaterroristide tõrjumine on praktiliselt juba ette programmeeritud.
Mitte ükski maailma energiasüsteemi valukohtadest ei ole kaduv ning energiajulgeoleku probleem aja jooksul tõenäoliselt ainult kasvab. Kuid isegi kui suuremat kriisi ei teki, on NATO-l energiajulgeolekus oma roll. Allianss peaks tegema kõik endast oleneva, et edendada diskussiooni erasektori, vabaühenduste ning valitsuste vahel selle üle, kuidas suurendada rahvusvaheliste energiaturgude stabiilsust ning leevendada pingeid energia tootjate ja tarbijate vahel.
Ta peaks püüdma luua poliitilist solidaarsust selliste meelevaldsete energiavarustuse katkestuste vastu, nagu juhtus Sama võimu ja mõju peaks allianss kasutama haavatavate tootjate ja transiidiriikide suveräänsuse ja õiguste kaitseks.
NATO osaluse ulatuse üle kõikides nendes tegemistes võib küll väidelda, kuid allianss ei saa enam suhtuda ükskõikselt olukorda, mis tõotab kujuneda Kallis Gal, on lihtne mõista, et energiajulgeolek on kõigi jaoks oluline. Palju raskem on leida see, kes selle eest vastutama hakkab.
Konsolideerimisgrupi 2007/2008 majandusaasta aruanne
Viimased 15 aastat on NATO üritanud saada enam-vähem ülemaailmseks julgeolekuorganisatsiooniks, kuigi ta keskendub endiselt peamiselt Ameerika Ühendriikide ja selle Euroopa partnerite huvide kaitsmisele.
Puhtalt Euroopa energiajulgeoleku strateegia lähtepunktiks peaks aga olema lihtne tõde, et Euroopa energiasõltumatus on võimatu isegi väga pikas perspektiivis. Seepärast on energiajulgeolekust saanud Euroopa jaoks üha tähtsam teema. Mõned tootjad, eriti Venemaa ja Iraan, on ilmutanud kalduvust kasutada naftat ja maagaasi poliitilise mõjutusvahendina. NATOs on arutatud energiajulgeolekut kui alliansi uut võimalikku tegevusvaldkonda.
Kuid kaugele need arutelud arenenud ei ole ning endiselt on lahtine see, mida üks NATO-sugune organisatsioon ses suhtes teha saaks. Mõned liitlased, näiteks Prantsusmaa, eelistaksid ilmselt Euroopa Suurendage liiget 30 aasta jooksul suurema rolli andmist. Me usume, et Iraagi halvad kogemused, Iraagi naftatööstuse taaskäivitamise suhtes valitsev ebakindlus, Euroopa ja Ameerika energiakompaniide rivaalitsemise võimalik hoogustumine ning vajadus kaitsta Euroopa võtmetähtsusega energiatööstust ja -tehnoloogiaid ei peaks muutma NATO põhiülesannet säilitada tugevad üleatlandilised kaitsesidemed ning kaitsta oma liikmeid sõjaliste rünnakute eest.
Põhja-Atlandi lepingu 5. See säte võeti lepingusse selleks, et hoida ära mõne NATO liikme sattumist alliansivälise riigi surve alla. Kuid vastupidiselt senaator Richard Lugari arvamusele on vahe, kas mõni liitlane seisab silmitsi sõjalise blokaadiga või muu jõudemonstratsiooniga oma piiril või ärivaidlustest tingitud energiavarustuse katkestuse võimalusega, isegi kui selle tagajärjed on talle rasked.
Euroopa energiajulgeolek ei tohiks sõltuda avaliku konflikti ohust, mida NATO mängutoomine kaasa tooks. Ühesõnaga, selle ülesande täitmiseks sobib kõige paremini ikkagi Euroopa Liit ise. Minu arvates on enne seda, kui me hakkame NATO-le uut rolli otsima, mõistlik esiteks välja selgitada, mida energiajulgeolek Euroopa Liidu 27 liikmesriigile tähendab, ning teiseks, millised võimalused on liidul juba olemas, et reageerida Euroopa huvide otsesesse ohtu sattumise korral maailma energiat tootvates piirkondades.
Euroopa jaoks on palju pakilisem leida majanduslikud, poliitilised ja sõjalised vahendid, mille abil ta saaks ise oma energiahuve kaitsta, selle asemel et osaleda pikaldastes debattides NATO võimaliku rolli üle energiajulgeolekus. Tegelikult näitab debatt NATO rolli üle selles valdkonnas rohkem seda, kuidas Euroopa riigid kardavad energiaküsimuses uut konflikti venelastega, kui seda, kuidas pikaaegset energiavarustust reaalselt kindlustada.
Osa Euroopa riike ei usu, et tihe energiakoostöö Venemaaga viiks energiajulgeolekuni. Sellepärast tegi Poola ettepaneku koostada Euroopa Liidu energialeping või selle ebaõnnestumise korral tugevdada alliansi rolli energiajulgeolekus. On tõsi, et mõned NATO-le huvi Rongas liikme suuruse vahendamiseks küsimused on kaudselt seotud energiateemaga.
Mereterrorism on maailmas kujunenud suureks ohuks, mis ohustab NATO tegevuspiirkondades nii tsiviil- kui ka sõjalaevu. See oht on veelgi suurem, kui kurjategijad kasutavad — sageli ühes pundis terroristidega — laevu ja mereteid oma huvides.
Peale selle võivad terroristid massihävitusrelvadega tekitada massilisi tsiviilkaotusi.
Kuberneri info – Lions aasta 2019-2020 on hästi käima läinud!
Selliste rünnakute ennetamine ja ärahoidmine võib NATO Suurendage liiget 30 aasta jooksul saada esmatähtsaks, mistõttu ta peab laiendama oma merepiire. Kui see arutelu aga NATOs algab, saavad naftat ja maagaasi tootvad riigid vale signaali. Suurendage liiget 30 aasta jooksul Lähis-Ida ja Euroopa riigid leiavad näiteks, et Ameerika Ühendriigid tungisid Iraaki osaliselt selleks, et kindlustada juurdepääs naftale.
Arutelud, kus liitlased näivad nafta ja maagaasi varustuse tagamiseks kaaluvat sõjalist sekkumist, õhutavad ainult usku, et Lääs kavatseb piirkonna ressursse ära kasutada. Prantsusmaal oleme alati rõhutanud turujõudude tähtsust, tootjate ja tarnijate vastastikust sõltuvust ning vajadust kaitsta ja hoida energiainfrastruktuuri.
Rahva arvamus võib aga teravalt olla vastu NATO katsetele kindlustada energiainfrastruktuuri Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikides, kui seal peaks energiaga varustamine katkema.
Kui tõtata igale liikmele, kelle energiaallikad on ohus, appi Põhja-Atlandi lepingu 5. Kallis Christophe, kui ma mõtlesin, mida Sulle vastata, saabus uudis Venemaa Suurendage liiget 30 aasta jooksul katse kohta katkestada naftatarned Valgevenele ja sealt edasi teistele Euroopa riikidele.
See on värskeim venelaste energiaga manipuleerimise katsetest, mis on hõlmanud maagaasitarnete peatamist Ukrainale, mõistatuslikke plahvatusi Gruusiasse viival maagaasijuhtmel ning varjamatut surveavaldamist teistele riikidele.
Need juhtumid meenutavad meile, et energiajulgeolek on tähtis teema, mida ei saa enam jätta vaid teoreetikute ja väitlusklubide hooleks. Olenemata sellest, mida Euroopa Liit teha otsustab, on NATO kui sõjaline institutsioon ainus rahvusvaheline organisatsioon, mis suudab energiajulgeoleku probleemi lahendamisel jõuga appi tulla.
Jõudu on vaja sellepärast, et nagu viimase viie aasta kogemused on näidanud, jätab ebalev retoorika energiatarnijad külmaks. Kui me tahame tarnete peatamisi, väljapressimisi ja hirmutamisi ära hoida, peame rohkem tegusid näitama. Kui me energiamahukas elustiil on ohus, peame sellele tegelikkusele otse näkku vaatama ja sellesse mitte passiivselt suhtuma. Kuna Prantsusmaal on tugev tuumaenergiatööstus, ei ole tema sõltuvus Venemaa gaasist nii suur.
Seepärast on ka arusaadav, miks prantslased on alliansi aktiivsusest energiajulgeoleku vallas kõige vähem vaimustunud.
Kuid teiste Euroopa riikide jaoks on energiaimport ellujäämise küsimus ning nende muredega peaks tegelema allianss kui tervik.
Selleks ju liitlased ongi. Viimaks oleks ka enesepettus arvata, et probleemi lahendab turg ise.
Relvaseadus (lühend - RelvS)
Energiaturg on kõike muud kui vaba. Suurem osa maailma nafta- ja maagaasivarudest on riikide käes, kes ei pea vaba turu põhimõtetest palju. OPECi liikmesriigid manipuleerivad pidevalt hindadega ning üha rohkem on kuulda jutte maagaasikartelli tekkimisest. Ja samas kui on selge, et tootjad üritavad oma jõude ühendada, mis ei ole meile kasulik, istume meie ikkagi käed rüpes. See kõik ei tähenda sugugi, et me peaksime kohe 5. Kuid loobuda põhivõimete arendamisest, mis annaksid meile võimaluse panna punkt, kui diplomaatia ja turujõud meid enam edasi ei aita, rõõmustaks ainult vastaspoolt.
Paljud meist võivad end nii ka ühel päeval pimedas toas avastada. Kallis Gal, alustuseks aitäh Sulle, et Venemaa teema juurde tagasi tulid. Olen Sinuga nõus, et Venemaalt Valgevenesse ja sealt edasi liikuvate nafta- ja maagaasitarnete kindlus on tähtis.
Ma ei ole aga üldse nõus sellega, kuidas Sa tõlgendad seda viimast kriisi. Minu arust ei ole naftatarnete ajutisel peatamisel Valgevenele meie praeguse energiajulgeoleku debatiga mingit pistmist.
Äriseadustik
Vaadakem korra ajas tagasi. Nagu me kõik nüüd teame, on Venemaa ja Valgevene lahendanud energiavaidluse, mis ähvardas katkestada Poola ja paari teise Kesk-Euroopa riigi varustamise naftaga. Enne seda aga oli Valgevene Venemaaga alla kirjutanud lepingule, mis võib mõlemad riigid lõpuks ühendada; arvatavasti on president Lukašenkal sellega suured ambitsioonid. Pole vist vaja lisadagi, et Putin ei vaata Lukašenka ambitsioonidele just Suurendage liiget 30 aasta jooksul meelega, ning see Suurendage liiget 30 aasta jooksul Seade liikme suuruse suurendamiseks, miks Venemaa ja Valgevene suhted on jahenenud.
Lühidalt, see oli poliitiline võitlus, mis oli ainult juhuslikult energiajulgeolekuga seotud. Lukašenka ja Putini erimeelsused ning Vene nafta- ja maagaasiekspordi keerukus on eraldi teemad ja neid ei tohiks omavahel segi ajada.