Kas seksi liikme vaartus.
Vähe on aga kirjutatud teemal, miks peetakse seksi püsisuhtes enesestmõistetavaks. Sügav moraalne küsimus, kus üksikud riigid on julgenud astuda sammu üle paljude varem tabuks peetud eetiliste piiride. Vähemalt omavahelise seksi vastu. Inimeste lood räägivad küll veidi rohkemast ja värvikamalt kui õnnetult valesti mõistetud Ljudmilla Ivanova Tihti selliste hoiakutega enam kokku ei puutu.
Avaldame Müürilehe veebiväljaandes ainult hoolikalt valitud partnerite reklaami ja selle abil saame laiendada nii autorite kui kajastatavate teemade ringi ning avaldada Kas seksi liikme vaartus väärt artikleid.
Seksi ei olnudki! Ideoloogilisest seksuaalkasvatusest Nõukogude Eestis Lugemisaeg 13 min Suur osa meie ühiskondlikest tabudest ja arvamustest seksi ja pereplaneerimise ümber pärinevad ideoloogilistest käskudest-keeldudest Nõukogude Liidus.
Eestis on tuntuim töökangelane Elmina Elmine Otsman —meie esimene naistraktorist ja -kombainer ning esimese naistraktoristide brigaadi looja.
Foto Fideelia-Signe Rootsu kogust, tundmatu autor.
Seda, et poistega läbikäimine on alates mingist vanusest Kas seksi liikme vaartus, öeldi mulle juba mu varases lapsepõlves. Ma ei mäleta oma täpset vanust, mil vanaema, kes oli sündinud teise maailmasõja lõpupäevil ning keda oli püütud kasvatada esimese põlve nõukogude inimeseks, mulle neid elutõdesid tutvustas, ent see polegi oluline — lapselik hirm oli minusse istutatud ja see jäi sinna seniks, kuni aastaid hiljem abordi ja muude seksuaalelu puudutavate terminite tõesed definitsioonid teada sain.
Uutest teadmistest lähtuvalt hakkasin tahes-tahtmata mõtlema aga ka oma vanaemale ning sellele, miks olid tema tõed ja uskumused olnud teistsugused, mida olid tema nooruses rääkinud või rääkimata jätnud ta ema, õpetajad, sõbrannad ning kuidas väljendus seksuaalsus tervikuna Nõukogude Liidus, kus vähemalt Nõukogude müüdid tänapäeva ühiskonnas Nõukogude aja mõjudest võivad kõneleda peale müütidega hirmutatud laste ka nähtused, suhtumised ja käitumised praeguses iseseisva Eesti ühiskonnas.
Samal teemal
Seksuaalsust peetakse jätkuvalt tugevalt erasfääri kuuluvaks, avalikule imetamisele või menstruatsioonist kõnelemisele vaadatakse nii mõnelgi pool viltu ning tihti jääb naabritel hääleka peretüli peale politsei kutsumata.
Kuid õnneks on eestlaste suhtumist nii seksuaalvägivalda, -tervisesse kui ka -vähemustesse käesoleval sajandil ja kümnendil märgatavalt rohkem uuritud[1].
Tulemused pakuvad üldiselt põhjust nii rõõmustamiseks kui ka kurvastamiseks.
Näiteks on Näiteks kipuvad vene rahvusest noored nägema vägistamist tunduvalt rohkem ohvri enda süüna ja arvama, et suudlemise järel ei tohi enamasti naissoost partner enam vahekorrast keelduda. Huvitaval kombel ühendab mõnes vägivalda puudutavas küsimuses vastajaid pigem rahvus kui sugu ehk eestlastest noormehed ja neiud arvavad pigem sarnaselt ning noored eesti ja vene naised pigem erinevalt.
Ka seksuaalse vägivalla eri Kuidas suurendada suguelundite mehe keha kogemist on eestlastest neiud raporteerinud venelannadest tihedamini, mis võib tähendada ka seda, et eesti noored on seksuaalvägivallast teadlikumad ning tajuvad vägivallana ka käitumist, mida teiste rahvusgruppide Koikide rahvuse liikmete mootmed võivad pidada tavaliseks.
Üheks võimalikuks selgituseks võib pidada muu hulgas nõukogude aja moraalipärandi siiani kestvat mõju: venelased, kes liidu laienedes värskelt ühendatud Eesti NSVsse elama ja tööle tulid, tõid endaga ühes ühiskondliku arvamuse, mille kohaselt oli nii lastesse kui ka seksuaalsusesse puutuv eelkõige naiste asi.
Viimased artiklid
Vene noored, kelle vanemad ja vanavanemad need olid, on selle patriarhaalse paratamatusega rohkem kokku puutunud ning seega kannavad nad praegu teatud käitumismustreid tõenäolisemalt edasi. Lenin ja linnastumine Üllataval kombel seisis Nõukogude Liit oma algusaegadel võrdlemisi sarnaste probleemide ees.
Vana, patriarhaalse perekonnamudeli lõhkumine pidi Kas seksi liikme vaartus nii võrdsuse saavutamise kui ka uue inimese loomise vaatevinklist oluline samm.
Naiste võrdsusega põhjendas Lenin ka nõukogude ühiskonna ülimuslikkust kapitalistliku korra üle — naise juriidiline seisund pidi iseloomustama Lenini arvates riigi kultuurilist taset ning vaid Nõukogude Liit, kus naine oli absoluutselt võrdne mehega, oli seega kultuuriliselt kõrgem.
Küll ei pööranud Lenin suurt tähelepanu seksuaalsele vabadusele kui sellisele, kuuludes seeläbi n-ö ratsionalistide koolkonda ning olles veendunud, et nõukogude naisele pole oluline mitte vabadus sünnitamisest ja truudusest, vaid sarnaselt meestega eelkõige majandusliku, ainelise, usulise ja vaimse iseolemise saavutamine. Seksuaalse rahulduse ja eneseväljenduse otsimist peeti ratsionalistide hulgas individualismi ilminguks ja seega ohtlikuks.
Vähemusena vastandusid neile nõndanimetatud liberaalid, kelle arvates peitus seksuaalsuses revolutsiooniline jõud — naiste võimalus valida sarnaselt meestega vabalt seksuaalpartnereid oli võrdsuse saavutamisel Kas seksi liikme vaartus — ning kelle juhtfiguuride hulka kuulusid teiste hulgas Aleksandra Kollontai[6] ning Lenini armuke Inessa Armand.
Nõukogude Liidu algusaastaid iseloomustab mitmete progressiivsete sammude astumine, nagu abordi legaliseerimine Kuid reaalne olukord jäi tihti tagurlikuks. Nii parteis kui ka talupoegkonna hulgas leidsid heakskiitu pigem ratsionalistlikud ideed.
Mõte, et vabast armastusest ei tasu rääkida, võis seksuaalteemade vaikivale olemusele hoogu juurde anda. Ajastule omane oli ka seksuaalsuse allutamine meditsiinile ja sellele teadusliku, mitte emotsionaalse kuvandi loomine — abortki legaliseeriti eelkõige naiste tervist ja töövõimet, mitte enesemääratlemist silmas pidades.
Kas soovite seksida?
Samuti levis jätkuvalt arusaam, et naised on loomuomaselt privaatsfääriga seotud ning ohtlikud, nende ülesanne on hoolitseda laste ja kodu eest ning seega ei sobi nad revolutsiooniliseks tegevuseks. Nõnda ei olnud harvad juhud, kus rasestunud või aborti teinud noor naine visati komsomolist välja või ta sattus eriarvamusele oma lapse isaga, kes võis keelata kas edasise avaliku tegutsemise või anda sisse lahutuse.
- Milliseid funktsioone saate maarata peenise suuruse
- Kas abieluväline seks peaks olema karistatav? Tee ise oma rahvahääletus! - Eesti Päevaleht
- Kas petmine on õigustatud, kui suhtest puudub seks? - Suhted & seks - sõesremaps.ee
- Kas sulle meeldib seks? | VÕIMALUSTE UUDISED
- Rahva tahe Foto: Irina Mägi Keskerakond näiteks andnud mõista, et kui juba rahvalt nõu küsida, siis võiks küsida juba nii mõndagi.
- Kas petmine on õigustatud, kui suhtest puudub seks?
- Seksi ei olnudki! Ideoloogilisest seksuaalkasvatusest Nõukogude Eestis | Müürileht
- Спят все,-- сказал .
Partnerite ebavõrdsuse tõttu oli pinnas soodne pere- või seksuaalvägivallaks. Argiprobleemid panid liberaalsete suhete eestkõnelejad ajapikku vaikima ning diskussioon kadus, mis võis omakorda süvendada veelgi teadmatust ja müütide teket.
Kuna eelmisel kümnendil domineerinud võrdlemisi perevastane poliitika oli vähendanud sündimust ja jätnud hulgaliselt lapsi riigi hoolde, hakati Eelkõige tähendas see siiski eraelu, mis oli avalikkuse kontrolli all, ehk kõikvõimalikud individualismipüüded olid jätkuvalt tugevalt taunitud ja inimese enda valikuteks jäid piltlikult öeldes kodu sisustamine, elustiil ja õhtusöögimenüü.
Sellega käis tahtmatult kaasas aga naiste olukorra veelgi kehvemaks muutumine: Seda vahet suurendas veelgi asjaolu, et seoses linnastumise ja moderniseerumisega kadus Kas seksi liikme vaartus enam traditsioonilisi meestetöid, nagu puudelõhkumine või veetoomine, ent pesu vajas pesemist ja toit tegemist ka tööliskorteris.
Ettevaatlikkusele sundis ka abordikeeld ning rasestumisvastaste vahendite puudumine, ühiskonna kõrgemates kihtides ja kinnipidamisasutustes leviv seksuaalvägivald jäägu Kas seksi liikme vaartus mõne järgmise artikli teemaks. Nõukogudelik elu- ja seksuaalmudel hakkas Eestis kehtima alates Teatud seksuaalse ja soolise vabanemise ilminguid võis näha siingi, näiteks taas legaliseeriti Ent õhk oli siiski eelarvamustest ja tabudest paks.
Naiste jaoks tähendas see ennekõike seksuaalsuse täielikku seostamist emadusega ning omakorda emaduse politiseeritust, mis tingis seksuaalteema asetamise valdavalt naiste õlgadele ning seda just moraali ja vastutustunde pessimistliku prisma kaudu.
Kuna tegu oli sisuliselt ajalooliselt ammu juurdunud ja normatiivse suhtumisega, polnud ka tagasi tulnud tabud midagi üllatavat.
Tõsi, emaduse ning naiselikkuse kuvand ja selle pakutud võimalused varieerusid ajast aega, ent üldiselt käsitles nõukogude moraalinorm naist suuresti objektina — sõltuvana ja piiratuna kas lastest ja emarollist, tugevamast mehest või oma bioloogilisest kallutatusest ning seeläbi maalähedasemast mõtlemisest. Kuigi need kaks on nii sihtrühmalt kui ka sisult erinevad, ilmneb mõlemas teatud eksistentsialistlik vastandumine — steriilselt kujundlik meditsiiniline ning räpaselt eluline vaade seksuaalsusele.
Raamatus ei pööratud tähelepanu tänapäevases seksuaalhariduses olulistele punktidele, nagu rasestumisvastased vahendid, enese tundmaõppimine ja kaitsmine.
Seevastu hurjutati nii aborditegijaid kui ka neidusid, kes jäid rasedaks eeldusega, et neid ei jäeta maha! Seitsmekümnendatel läksid moodi kõrvalsuhted ning kuni taasiseseisvumiseni välja sündisid lapsed, erinevalt tänapäevast, võrdlemisi juhuslikult ning suuremat muutust elus ja olemises selle tõttu ei tekkinud. Seda, mil määral oli taoliste nõuannete ja avalike suhtumiste tagajärjeks mitte elutervete ja eneseteadlike, vaid kahjustavate seksuaalharjumuste levik, saab vaadelda vaid laiemas ühiskondlikus kontekstis.