Kas liikme reaalsed sammud

Lisaks on erinevatel riigiasutustel õigus ettevõttele trahve teha, kui mõne seadusepügala vastu on eksitud. Konverentsil otsitakse vastust küsimusele, mil viisil muudavad digiteerimine ja automatiseerimine töömaailma ning kuidas võiksid riigid muudatustele reageerida, et neist kasu lõigata. Juba ammu räägitakse tööaja ja -koha reeglite paindlikumaks muutmise, osaajaga töötamise soodustamise ning uute töövormide reguleerimise võimalikkusest ja vajalikkusest. Need nõuded peavad olema välismaalase Eestis töötamise jooksul jätkuvalt täidetud VMS § lg

Kui teen reaalselt tööd oma firmas, kas TL või juh.liikme leping..

Kronoloogia Juba ammu räägitakse tööaja ja -koha reeglite paindlikumaks muutmise, osaajaga töötamise soodustamise ning uute töövormide reguleerimise võimalikkusest ja vajalikkusest. Töö muutumist peegeldavad ka õiguskantslerile saadetud küsimused.

Juba muutunud suhteid proovitakse endiselt kohandada eelmise sajandi töö mudeliga, millega need sageli ei sobi. Eriti teravalt on tagajärjed näha sotsiaalkindlustusskeemis.

Äriühingu juhatuse liikme eelpension

Siiski tõestavad viimasel aastal hoogustunud arutelu ja Riigikogus sündinud nn Uberi seadus, et Eesti on asunud uue aja väljakutseid vastu võtma. Juhatuse liikme töötuskindlustushüvitis Otsusest leiab põhjaliku käsitluse töötuskindlustusega kindlustatud riski kohta. Riigikohus jõudis järeldusele, et töötuskindlustusmaksete maksmisega kindlustab töötaja end töise sissetuleku kaotuse vastu, mida ta ise pole põhjustanud.

Seejuures pole oluline, kas inimene on hõivatud töö või tööks loetava tegevusega.

Määrav on sissetuleku olemasolu. Niisiis on töise sissetuleku kaotuse risk olemas ka äriühingu juhatuse liikmel, kes ei saa oma tegevuse eest tasu. Seda eeldusel, et juhatuse liige on end töötuse vastu piisavalt pika aja jooksul kindlustanud näiteks ettevõtluse kõrvalt palgatööd tehes ning töise sissetuleku kaotus ei ole seotud tema enda käitumisega näiteks ei tohi ta töösuhte lõpetamiseks ise põhjust anda.

Riigikohus pidas küll võimalikuks õigustada äriühingu juhatuse liikmete töötuskindlustushüvitisest ilmajätmist Kas liikme reaalsed sammud vältimise eesmärgil, kuid see ei kaalunud üles omandi intensiivset riivet. Seetõttu tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse sätted, mille järgi ei maksta töötuskindlustushüvitist töötuse vastu kindlustanud inimesele ainuüksi seetõttu, et ta on äriühingu juhatuse liige.

Osaniku vastutus

Peale selle andis Riigikohus samas otsuses seadusandjale mõned olulised suunised tuleviku tarbeks. Nimelt märkis kohus, et sarnaselt äriühingu juhatuse liikmetega välistab seadus veel mitmel juhul töötuskindlustushüvitise maksmise, tegemata vahet, kas töise sissetuleku kaotuse risk on olemas või mitte näiteks statsionaarse või täiskoormusega õppe korral või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel, vt otsuse p Äriühingu juhatuse liikme eelpension Sama küsimus — kas äriühingu juhatuse liige saab olla töise sissetulekuta — esitati õiguskantslerile ka teise, õige ootamatu nurga alt.

Eelpension asendab püsivat töist tulu vt Riigikohtu otsustp 21 ja riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsip ja on omamoodi töötushüvitis teatud vanuses inimestele. Seetõttu makstakse eelpensioni vaid neile, kes ei tööta.

Sotsiaalkindlustusamet tõlgendas seda seadusesätet nii, et ettevõtjana tegutsemine hõlmas kõiki äriühingu juhatuse liikmeid, sõltumata sellest, kas nad reaalselt tulu teenisid või mitte.

Ettevõtte vastutus

Säärase tõlgenduse tõttu sattusid eelpensioni saajad teistega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse olukorda. Õiguskantsler leidis, et niisugust korda on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt ja kooskõlas ennetähtaegse vanaduspensioni eesmärgiga ning palus Sotsiaalkindlustusametil halduspraktikat muuta. Amet tunnistas viga ja kinnitaset edaspidi lähtutakse ka juhatuse liikmetele eelpensioni maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavast sissetulekust.

Alates Ka nende maksukohustus on oluliselt madalam — tavapärase tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse asemel on ettevõtluskontole laekunud summad maksustatud protsendise maksumääraga, kui summa ei ületa 25 eurot aastas. Samas ei saa ettevõtluskonto kasutaja maha arvata ettevõtlusega seotud kulutusi.

Niisiis maksustatakse ettevõtlustulu maksumääraga seda tulu, mida teenitakse võlaõiguslike lepingute alusel. Niisuguse põhjendusega tagatakse ettevõtluskontot kasutavatele Kas liikme reaalsed sammud ravikindlustuskaitse samasugustel tingimustel, nagu kehtivad võlaõiguslike lepingute puhul.

Ravikindlustuse tekkimiseks peab aga konto omanik iga kuu sotsiaalmaksu tasuma vähemalt selle miinimumkohustuse ulatuses. Erinevalt võlaõiguslike lepingute alusel töötavatest inimestest ei saa aga ettevõtluskonto kasutajad panustada töötuskindlustussüsteemi ja end selle kaudu töise sissetuleku kaotuse vastu kindlustada. Selles aspektis sarnanevad nad füüsilisest isikust ettevõtjatega, kel puudub praegu samuti võimalus töötuskindlustussüsteemis osaleda.

Need erisused ja sarnasused sunnivad küsima, kas seadus on pannud aluse uue kategooria ettevõtjate loomisele või on tegemist täiesti uue, ettevõtluse ja palgatöö vahel asetseva töö vormiga. Töötamise vormist sõltuv sotsiaalne kaitse Kuni sotsiaalse kaitse ulatus ja tingimused sõltuvad töötamise vormist ja konkreetsest lepingu liigist, ei lõpe ka küsimused erineva kohtlemise õigustatuse kohta.

Näiteks on õiguskantslerilt korduvalt küsitud, miks ei taga võlaõiguslik leping ravikindlustuskaitset samasugustel tingimustel nagu tööleping. Üht neist erinevustest leevendati 1. Nimelt ei lõpe võlaõiguslike lepingute alusel töötavate inimeste ravikindlustuskaitse enam päevapealt, vaid ühe kuu möödumisel pärast seda, kui õigeks ajaks pole piisavalt sotsiaalmaksu deklareeritud.

Läbi kaaluda tuleb aga tingimus, mille järgi ei ole võlaõiguslike lepingute alusel tekkiv ravikindlustuskaitse seotud töötamise alustamisega, vaid sotsiaalmaksu deklareerimisega. See tähendab võlaõigusliku lepingu alusel töötavale inimesele seda, et ta saab ravikindlustuskaitse kõige varem ühe kuu ja 11 päeva möödudes pärast tööga alustamist, samal ajal kui töölepingulises suhtes töötaja õigus ravikindlustusele tekib 14 päeva möödudes.