Liikme suurus ei ole pustitamisel

Teabe vahetamise erisused 1 Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 2 ja 3 nimetatud protokollid ja otsused, mis on vastu võetud pärast Ühingu nimi on mittetulundusühing Hiiukala. Juhatus informeerib ühingu liikmeid üldkoosoleku toimumisajast, -kohast ning päevakorrast e-kirjaga, ühingu kodulehel ning kohalikus ajalehes vähemalt neliteist päeva enne üldkoosoleku toimumispäeva juhul kui rahastusmäärus ei sätesta pikemat etteteatamistähtaega.

Jagab oma liikmetele ja laiemale avalikkusele kalanduse alast teavet ning tutvustab erinevaid kalandussektori rahastamise võimalusi. Esindab vajadusel oma liikmeid valla, maakonna, riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Osaleb aktiivselt kalandust puudutava seadusandluse ja arengukavade väljatöötamisel riiklike institutsioonide tasandil, pidades silmas eelkõige Hiiumaa huve.

Mittetulundusühing Hiiukala põhikiri

Kujundab kalandussektoris tegutsevate ettevõtjate ja asutuste võrgustikku piirkonna kalanduse ja kalandusega seotud tegevuste mitmekesistamiseks ning arendamiseks. Korraldab oma liikmetele erialaseid koolitusi ja õppereise. Arendab koostööd teiste kalanduspiirkondade ühendustega Eestis ja mujal Euroopas. Kaasab ühingu tegevusse teisi asjast huvitatuid, et leida kalurite tegevusele uusi väljundeid. Korraldab projektikonkursse, lähtudes strateegias püstitatud eesmärkidest. Osutab igakülgset abi oma liikmetele projektitaotluste koostamisel ja nende hilisemal elluviimisel.

Loodus- või keskkonnakaitseline tegevus ja koolituse alane tegevus keskkonnateadlikkuse projektide korral. Ühingu nimi on mittetulundusühing Hiiukala. Ühingu asukohaks on Kärdla linn, Hiiu maakond, Eesti Vabariik. Ühing on asutatud Ühingu majandusaasta algab 1.

II Ühingu liikmeks vastuvõtmise, ühingust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord 2. Ühing on avatud uutele liikmetele ning liikmete nimekiri on avalik. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline ja füüsiline isik, kelle elu- asu- või tegevuskoht on Hiiu maakonnas ning kelle tegevused on kooskõlas ühingu põhikirjaliste eesmärkidega.

Üldkoosoleku poolt valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva. Üldkoosolek kinnitab seltsi põhikirja, komisjonide, toimkondade ja osakondade kodukorrad; valib juhatuse, toimkondade, komisjonide ja osakondade liikmed;, otsustab küsimused varade omandamisest ja võõrandamisest, seltsi põhikirja muutmisest, seltsi ühinemisest, jagunemisest ja tegevuse lõpetamisest, vaatab läbi ja kinnitab juhatuse poolt esitatud eelarved ja aruanded, otsustab liikmemaksu suuruse ja tasumistähtaja; nimetab volitatud isikud.

Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud isikute arvust, välja arvatud p. Üldkoosoleku protokoll kinnitatakse juhatuse esimehe ja koosoleku juhataja allkirjadega.

Seltsi jooksvat tegevust juhib üldkoosolekul valitud juhatus. Seltsi juhatus on viieliikmeline ja valitakse salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast esimehe.

Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Küsimused otsustatakse lihthäälteenamusega. Juhatus haldab seltsi varasid ja kapitale, täidab enda ja seltsi üldkoosoleku poolt tehtud otsuseid, esindab seltsi, sõlmib lepinguid, teeb kulutusi üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarve kohaselt, korraldab seltsi asjaajamist; koostab eelarved, aruanded, toimkondade ja komisjonide kodukorrad jms; ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks.

Kõigis toimingus esindab seltsi ja omab allkirjaõigust seltsi esimees, tema äraolekul aseesimees.

Seltsi sissetulekud moodustuvad liikmemaksudest, varalistest ja rahalistest toimingutest ja eraldistest, kapitali intressidest, seltsi majandustegevusest ning annetustest. Seltsi kohustuste eest vastutab selts oma varaga. Seltsi liige seltsi kohustuste eest ei vastuta. Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele Tulumaksuseaduse mõistes.

Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses ettenähtud korras.

Assikvere Haridusselts põhikiri

Tegevusaruande esitab juhatus kirjalikult. Aastaaruanded kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt kolmeliikmelisena salajase hääletamisega kolmeks aastaks.

Kinnitatud MTÜ Hiiukala üldkoosoleku otsusega Mittetulundusühing Hiiukala edaspidi ühing on avalikes huvides tegutsev füüsiliste isikute, juriidiliste isikute ning füüsilisest isikust ettevõtjate vabatahtlik ning sõltumatu ühendus. Ühing on asutatud tähtajatult, kuid ei lõpeta tegevust enne Ühingu eesmärgiks on piirkonna säästev areng, selle strateegia väljatöötaminening strateegia eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine. Alaeesmärgid: - suurendada piirkonna kalandussektoris tegelevate juriidilistest isikutest ja füüsilistest isikutest ettevõtjate omaalgatust ja organiseerumist piirkonna kalanduse ja kalandusega seotud tegevuste arendamiseks; - edendada ja aidata kaasa piirkonna rannakülade ja -elu arengule; - aidata kaasa traditsiooniliste mereliste tegevuste säilimisele ja arendamisele piirkonna rannaaladel; - viia ellu piirkonna kalandusstrateegia, korraldades piirkonna projektide rahastamist ning nõustamist; - arendada avaliku- era- ja mittetulundussektori koostööd; - arendada koostööd teiste ühendustega Eestis ja mujal Euroopas.

Nõukogu liikme tasustamine 1 Riigi äriühingu nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osalust valitsev minister. Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab äriühingu üldkoosolek. Riigi osalusel asutatud sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu.

Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Juhatuse liikme tasustamine 1 Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse juhatuse liikmele võib juhatuse liikme tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Tasu määramisel peab nõukogu lähtuma äriühingu või sihtasutuse suurusest, tegevuse mõjust Eesti majandusele ja ühiskonnale tervikuna, samuti võtma arvesse äriühingu või sihtasutuse finantsnäitajaid ning aktsionäri, osaniku või asutaja püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide täitmist ning äriühingu puhul lisaks turupositsiooni tema tegevusvaldkonnas.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab äriühingule või sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning äriühingu puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme kuni kolme kuu tasu ulatuses. Sisekontroll ja siseaudit 1 Seadusliku Liikme suurus ei ole pustitamisel otstarbeka tegevuse tagamiseks on riigi asutatud sihtasutus Liikme suurus ei ole pustitamisel äriühing, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kohustatud tagama sisekontrolli süsteemi toimimise.

Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada osalust valitseva ministriga või asutajaõigusi teostava isikuga. Auditi komitee 1 Auditi komitee on äriühingu või sihtasutuse nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.

Riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused 1 Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka selle äriühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Riigi asutatud sihtasutuse juhtimise erisused Riigi asutatud sihtasutuse: 1 nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel; 2 nõukogu liikmed määravad ainult asutajad, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

Kuni poolte riigi esindajate puhul võib lähtuda sihtasutuse põhikirjas kindlaksmääratud isikute ettepaneku te st; 3 nõukogu kinnitab sihtasutusele hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid; 4 nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas.

Riigivara üleandmine 1 Ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei valitsemisel olevat riigivara võib üle anda Vabariigi Valitsuse otsuse alusel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule järgmistel juhtudel: 1 aktsiaseltsi aktsiakapitali või osaühingu osakapitali äriühingu asutamisel või aktsia- või osakapitali suurendamisel; 2 riigi asutatava sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse; 3 riigi asutatud sihtasutuse omandisse; 4 mittetulundusühingule riigi liikmemaksu tasumisel.

Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus (lühend - REOS)

Üleandmise otsustamine 1 Riigivara üleandmise ettepaneku esitab Vabariigi Valitsusele äriühingu aktsiate või osa valitseja, asutaja- või liikmeõiguste teostaja või valitsemise või liikme- või asutajaõiguste teostamise taotleja. Üleandmise vormistamine 1 Riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise lepingule allakirjutamisel esindab riiki ettepaneku teinud riigivara valitsemist korraldav minister, maavanem või riigisekretär.

Aruandlus 1 Äriühing, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutus esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia.

Rahandusministeeriumi koostatud aruanne avaldatakse ministeeriumi veebilehel.